Henriku kroonikas on Saaremaa vallutamine viimane peatükk. Seda peetakse Liivimaa ristisõja lõpuks. Kuid tegelikult jätkusid tormilised suhted veel pikalt.
Ajaloolane Piia Sandra Palm ütleb, et saarlased olid aktiivsed ajaloo teostajad. Nad osalesid
rahvusvahelises suhtluses
ja olid osavad diplomaadid.
rahvusvahelises suhtluses
Tõlge fraasile: rahvusvahelises suhtluses
EN
in international communication
1222. aastal ehitas Taani kuningas Valdemar II Saaremaale kivist kindluse. Seal toimunud kohtumine näitab, et
kohalik eliit toetas
teda.
kohalik eliit toetas
Tõlge fraasile: kohalik eliit toetas
EN
local elite supported
1225. aastal saatsid saarlased esindajad
paavsti legaadi juurde
. Nad palusid abi Taani kuninga vastu ja lubasid
võtta vastu ristiusu
.
paavsti legaadi juurde
Tõlge fraasile: paavsti legaadi juurde
EN
to the papal legate
võtta vastu ristiusu
Tõlge fraasile: võtta vastu ristiusu
EN
to accept Christianity
1227. aastal algas sõda Muhu linnuse juures. Allikad näitavad, et konflikt ei olnud plaanitud. Pärast lühikest kokkupõrget
algas tõeline sõjategevus
.
algas tõeline sõjategevus
Tõlge fraasile: algas tõeline sõjategevus
EN
real military action began
Valjalas ei toimunud sõda. Kohalikud võtsid uued isandad vastu ja lasid end ristida. Alles siis said uued isandad linna ja linnuse.
1227. aastal palus Lübeck saarlastelt abi Taani kuninga vastu. Saarlased nõustusid aidata. See näitab nende rahvusvahelisi sidemeid.
Pärast sõda jagati Saaremaa maad mitme võimu vahel. 1254. aastal jagati Põhja-Saaremaa ja Lõuna-Hiiumaa. Kohalikud osalesid maade jagamisel.
1241. ja 1255. aasta lepped sätestasid saarlaste õigused. Kohalikud said endiselt oma maad hallata. Kuritegude eest maksid trahve rahas.
13. sajandi lõpus rajasid uued isandad Saaremaale kindlused. Enne seda elasid nad Lihulas ja Haapsalus. Maksud kogusid kohalikud ise.
Piia Sandra Palm ütleb, et saarlased olid ambitsioonikad. Nad testisid pidevalt uute isandate piire. 1230. ja 1260. aastatel olid saarel mässud.
1297. aastal lukustas Saksa ordu 80 saarlast Pöide torni. Teised saarlased palusid abi piiskopilt. Nad ähvardasid leida uue isanda, kui abi ei tule.
Pärisorjus tuli Saaremaale alles 14.-15. sajandil. 19. sajandiki kurdeti, et saarlased põgenevad liiga karmi koormuse eest.
Palm rõhutab, et ristisõjad ei lõpetanud saarlaste vabadust. See oli vaid üks peatükk nende pikas ajaloos.