Henriku kroonikas on Saaremaa vallutamine viimane peatükk. Seda peetakse Liivimaa ristisõja lõpuks. Kuid tegelikult jätkusid tormilised suhted veel pikalt.
Ajaloolane Piia Sandra Palm ütleb, et saarlased olid aktiivsed ajaloo teostajad. Nad osalesid
rahvusvahelises suhtluses
ja olid osavad diplomaadid.
rahvusvahelises suhtluses
Tõlge fraasile: rahvusvahelises suhtluses
EN
in international communication
1222. aastal ehitas Taani kuningas Valdemar II Saaremaale kivist kindluse. Seal toimunud kohtumine näitab, et
kohalik eliit toetas
teda.
kohalik eliit toetas
Tõlge fraasile: kohalik eliit toetas
EN
local elite supported
1225. aastal saatsid saarlased esindajad
paavsti legaadi juurde
. Nad palusid abi Taani kuninga vastu ja lubasid
võtta vastu ristiusu
.
paavsti legaadi juurde
Tõlge fraasile: paavsti legaadi juurde
EN
to the papal legate
võtta vastu ristiusu
Tõlge fraasile: võtta vastu ristiusu
EN
to accept Christianity
1227. aastal algas sõda Muhu linnuse juures. Allikad näitavad, et konflikt ei olnud plaanitud. Pärast lühikest kokkupõrget
algas tõeline sõjategevus
.
algas tõeline sõjategevus
Tõlge fraasile: algas tõeline sõjategevus
EN
real military action began
Valjalas ei toimunud sõda. Kohalikud võtsid uued isandad vastu ja lasid end ristida. Alles siis said uued isandad linna ja linnuse.
1227. aastal palus Lübeck saarlastelt abi Taani kuninga vastu. Saarlased nõustusid aidata. See näitab nende rahvusvahelisi sidemeid.
Pärast sõda jagati Saaremaa maad mitme võimu vahel. 1254. aastal jagati Põhja-Saaremaa ja Lõuna-Hiiumaa. Kohalikud osalesid maade jagamisel.
1241. ja 1255. aasta lepped sätestasid saarlaste õigused. Kohalikud said endiselt oma maad hallata. Kuritegude eest maksid trahve rahas.
13. sajandi lõpus rajasid uued isandad Saaremaale kindlused. Enne seda elasid nad Lihulas ja Haapsalus. Maksud kogusid kohalikud ise.
Piia Sandra Palm ütleb, et saarlased olid ambitsioonikad. Nad testisid pidevalt uute isandate piire. 1230. ja 1260. aastatel olid saarel mässud.
1297. aastal lukustas Saksa ordu 80 saarlast Pöide torni. Teised saarlased palusid abi piiskopilt. Nad ähvardasid leida uue isanda, kui abi ei tule.
Pärisorjus tuli Saaremaale alles 14.-15. sajandil. 19. sajandiki kurdeti, et saarlased põgenevad liiga karmi koormuse eest.
Palm rõhutab, et ristisõjad ei lõpetanud saarlaste vabadust. See oli vaid üks peatükk nende pikas ajaloos.
In Henry's Chronicle, the conquest of Saaremaa is the final chapter. It is considered the end of the Livonian Crusade. However, turbulent relations continued for a long time.
Historian Piia Sandra Palm says that the Saaremaa people were active makers of history. They participated in international relations and were skilled diplomats.
In 1222, Danish King Valdemar II built a stone fortress on Saaremaa. A meeting held there shows that the local elite supported him.
In 1225, the Saaremaa people sent representatives to the papal legate. They asked for help against the Danish king and promised to accept Christianity.
In 1227, war began near Muhu castle. Sources show that the conflict was not planned. After a brief clash, real military action began.
No war occurred in Valjala. The locals accepted the new rulers and allowed themselves to be baptized. Only then did the new rulers gain the town and the castle.
In 1227, Lübeck asked the Saaremaa people for help against the Danish king. The Saaremaa people agreed to help. This shows their international connections.
After the war, Saaremaa lands were divided among several powers. In 1254, Northern Saaremaa and Southern Hiiumaa were divided. Locals participated in the division of lands.
The treaties of 1241 and 1255 established the rights of the Saaremaa people. Locals could still manage their own lands. They paid monetary fines for crimes.
At the end of the 13th century, the new rulers built fortresses on Saaremaa. Before that, they lived in Lihula and Haapsalu. Taxes were collected by the locals themselves.
Piia Sandra Palm says that the Saaremaa people were ambitious. They constantly tested the boundaries of the new rulers. There were uprisings on the island in the 1230s and 1260s.
In 1297, the Teutonic Order locked 80 Saaremaa people in Pöide tower. Other Saaremaa people asked the bishop for help. They threatened to find a new ruler if no help came.
Serfdom came to Saaremaa only in the 14th-15th centuries. Until the 19th century, there were complaints that Saaremaa people fled from too harsh burdens.
Palm emphasizes that the crusades did not end the freedom of the Saaremaa people. It was just one chapter in their long history.