Teadlane leidis e-hääletamise auditeerimissüsteemist puudusi

kontrollib e-valimiskasti andmeid. Nad vaatavad, et kõik andmed oleksid korrektsed. Näiteks, kui keegi hääletab mitu korda, siis alles jääb viimane hääl. Kui keegi hääletab paberiga, siis .

Valimisteenistus teeb iga valimise juures auditi. Audiitor kontrollib, kas kõik hääled, mida arvutid kokku loevad, on samad, mis valijad saatsid. Alates 2024. aastast teeb valimisteenistus koostööd Tallinna tehnikaülikooli teadlastega. Nad tahavad, et auditeerimine oleks selgem ja automaatsem.

Tarvo Treier uuris süsteemi. Ta tegi testiks valimiskaste, kuhu pani vigu. Treier tahtis näha, kas audiitorid saavad need vead leida. Ta tegi 37 erinevat vea, kuid audiitorid leidsid neist vaid 5.

Näiteks, ei leitud viga, kus valimiskasti lisati „ “. Samuti ei märgatud, kui keegi muutis oma häält paberiga pärast e-hääletamist. Treier ütles, et tema uuring ei tähenda, et e-valimised oleksid ebaturvalised. Ta lihtsalt näitas, kuidas auditeerimist saab paremaks teha.

Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles, et . E-valimised on kasutusel olnud 20 aastat ja neid on põhjalikult testitud. Koitmäe rõhutas, et Treier ei leidnud turvaauke. Ta ainult pakkus, kuidas auditeerimist saaks automatiseerida.

Valimisteenistus töötab praegu välja uut tarkvara. See laseb audiitoritel e-hääli. See muudab auditeerimise lihtsamaks ja selgemaks. Järgmistel valimistel saab see süsteem juba kasutusse tulla.