Riigiprokuratuur ei alusta Pihlakodu suhtes kriminaalmenetlust

Riigiprokuratuur ei alusta Pihlakodu suhtes kriminaalmenetlust

Riigiprokuratuur ei leidnud piisavalt tõendeid, et alustada Pihlakodu AS-i suhtes kriminaalmenetlust.

Riigiprokuruur uuris Pihlakodu tegevust. Nad vaatasid sotsiaalkindlustusameti (SKA) aruandeid ja seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Prokuratuur hindas, kuidas hooldekodu korraldas tööd ja värbas töötajaid. Üks töötaja on süüdistatud seksuaalses väärkohtlemises.
Prokuratuur leidis, et Pihlakodu töökorralduses oli vigu. Kuid need vead ei seostunud seksuaalse väärkohtlemise juhtumiga. Prokuratuur arvas, et hooldekodu ei saanud seda juhtumit täielikult ära hoida, isegi kui töökorraldus oleks täiuslik.
Tõendid näitasid, et tegi koostööd teise naistöötajaga. Töötaja teadis, et üks hooldatav ei soovinud meessoost hooldajat. Pihlakodu kontrollis töötaja tausta ja ei leidnud varasemaid karistusi. Töö ajal jälgiti ka töötaja tööd.
Prokuratuur leidis, et Pihlakodu ei saanud ette näha i. Hooldekodu püüdis riski vähendada, kuid ei saanud seda täielikult vältida. Seetõttu ei alusta prokuratuur hooldekodu suhtes kriminaalmenetlust.
Seaduse järgi ei vastuta juriidiline isik süüteo eest, kui tegu oli vältimatu. Kannatanu saab prokuratuuri otsust vaidlustada 30 päeva jooksul ringkonnakohtus.
Eesti Ekspress kirjutas, et kriminaaluurimine leidis mitu ohvrit. Kuid prokuratuur ei näe hooldekodul süüd. Ohvreid oli kaheksa. Kohtus arutatakse ainult kuritegu, sest prokuratuur ei leidnud tervisekahju kohta.
Prokurör Arika Lepp ütles, et iga ei pruugi põhjustada tervisekahju. Prokuratuuri otsus on põhjustanud t. Seda on kritiseerinud nii tavainimesed kasi .