Eesti haridust ei kurna mitte teadmatus, vaid algatuste üleküllus

Eesti haridust ei kurna mitte teadmatus, vaid algatuste üleküllus

Inimarengu aruanne selgitab, et Eesti hariduses on palju reforme, aga koormust ei vähendata. See teeb õpetajatele ja koolidele raskeks.

ütleb, et Eesti hariduses on . Kuigi meditsiinis testitakse uusi ideid hoolikalt, siis hariduses seda ei tehta. Kümnest reformist üheksa puhul ei .
Probleemiks on ka . Uuringud peaksid viima tegudeni, mitte olema lihtsalt kulutus. Eestis pole , kust saaks kiiresti teada, millised uuringud on juba tehtud. See tähendab, et tehakse .
Hariduses ei ole probleemiks teadmatus, vaid . Iga uus minister või ametnik algatab uue programmi, aga keegi ei küsi, kas see on vajalik. Koolid ja õpetajad upuvad reformide alla, aga ressurssi juurde ei tule. Tulemuseks on süsteem, mis teeb kõike korraga ja ei tee midagi hästi.
Aruanne näitab, et Eesti hariduse suurim probleem on ja . Samuti on õpetajad ja koolijuhid väga väsinud. Lahenduseks peaks olema , mis raskendavad õppimist.
Hariduses on kaks lauset, mis takistavad muutusi: "Teisiti ei saa seda ainet õpetada" ja "Me oleme alati nii teinud". Maailmas arutatakse üha rohkem, millistest ülesannetest tuleks loobuda. Näiteks kodutööd võiks vähendada.
Aruanne lõpetab sellega, et ülesannetega, mida ta ei suuda täita. See tekitab . Kui süsteem ei muutu, siis see puruneb surve all.