Venekeelne kutseõpe võimalik teatud tingimustel

Venekeelne kutseõpe võimalik teatud tingimustel

Haridus- ja teadusministeerium selgitab, millistel juhtudel jääb Eestis venekeelne kutseõpe võimalikuks.

Haridus- ja teadusministeeriumi Alo Savi rääkis, millistel tingimustel jääb võimalikuks. Ta ütles, et on vaja rohkem selgitada, sest paljud inimesed on segaduses.
Kutseõppe seadus ütleb, et . Kool võib otsustada muu õppekeele kasutamise, aga tavaliselt õpitakse eesti keeles. Kui õpe toimub teises keeles, siis . Õpilane peab ise selle eest tasuma.
Alates 2025/2026. õppeaastast pole Eesti kutseõppeasutustes avatud mitte ühtegi mitte-eestikeelset õppekava. Osa õpet võib toimuda teises keeles, aga õppekavad, millele riik raha annab, on eestikeelsed.
Savi ütles, et mõned mõisted ja harjumused põhjustavad segadust. Näiteks, mis on tasemeõpe ja mis on . Ta rõhutas, et on vaja rohkem selgitada ja kirjutada neist mõistetest selgemalt.
Eestikeelsetele õppekavadele üleminek on juba määratletud. Praegu võib teine keel olla kuni 40% kutseõppe mahust. Alates 2030/2031. õppeaastast peab õppekava olema täielikult eestikeelne.
Savi rõhutas kolme olulist teemat: rahastus, kas tegemist on tasemeõppe või täiendõppega, ja kas tegu on .
Kui räägime est, siis see võib toimuda teises keeles. Tavaliselt maksab selle eest koolituse tellija. Tänasel päeval on , mida antakse vene keeles.
Kutseõppeasutusel on õigus öelda, et nad ei soovi pakkuda koolitust teises keeles. Siis peab tellija leidma teise pakkuja.
Riiklik koolitustellimus on ainult eestikeelsele tasemeõppele. Teises keeles tasemeõppe korral maksab selle eest osaleja või tellija.
Kutseõppeasutustes on probleem . Oluline on, et õpetajad vastaksid kvalifikatsiooninõuetele, sealhulgas eesti keele oskusele.
Savi kiitis Hendrik Agurit, kes korraldab neile, kes seda vajavad. Ta ütles, et see on väga tähtis ja aitab edendada eestikeelset haridust.