Riik pole ülikoolidele lubatud raha maksnud

Tallinna tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et riik pole ülikoolidele lubatud 40 miljonit eurot välja maksnud. See raha oli kokku lepitud neljaks aastaks. Kokkulepe oli 130 miljonit eurot, kuid ülikoolid saavad ainult 90 miljonit.

Land rõhutas, et see puuduv raha ei ole lisaraha. See on raha, mida riik juba varem ülikoolidele lubas. Aastatel 2011-2012 külmutati kõrghariduse kulud. Kui võrrelda tänaseid hindu, on kulud tõusnud. Keskmine palk oli 2010. aastal alla 800 euro, nüüd on see 1600 eurot.

Suurem probleem on selles, et . Alates 2027. aastat külmutatakse kõrghariduse kulud uuesti. Samal ajal tuleb ülikoolidesse rohkem noori. Ülikoolidel pole rahalist katet nende kohustuste jaoks.

Riigi strateegia järgi peaks 45% inimestest saama kõrghariduse. Kui noori tuleb juurde, on vaja rohkem raha. Land ütleb, et ülikoolid ei küsi lihtsalt lisaraha, vaid nende .

Landi sõnul häirib ülikoole, et nende raha sildistatakse. Ta ütleb, et kui riik tahab, et ülikoolid õpetaksid rohkem arste või insenere, on see arusaadav. Kuid praegu on riik loobunud sellistest sildidest.

Ülikoolidel on oma autonoomia. Riik ei saa öelda, kuidas õpetada. Küll aga saab riik rahastuse kaudu ootusi esitada. Ülikoolid sõlmivad riigiga halduslepingud, kus on kirjas, kuhu rohkem tudengeid võtta.

Praegu arutavad riik ja ülikoolid tulemuslepingute üle. Landi sõnul on suurim mure rahas. 2026. aasta , kuid 2027-2028. aastatel on probleem. Kui ülikoolid võtavad rohkem inseneeriatudengeid, on see kallis.

Riik soovib, et rohkem õpilasi läheks rakenduskõrgkooli. Kuid Land ütleb, et kui rakendusõpe. Kallimad on erialad, mitte õppeasutuse tüüp. Näiteks maksab bakalaureuseõpe 3300 kuni 8900 eurot, rakendusõpe 4200 kuni 14 000 eurot.