Eesti oma viinamari peab trotsima nii kliimat kui ka EL-i regulatsioone

Põllumajandusministeerium otsib ettevõtet, kes aitaks aretada Eestile sobivat veiniviinamarja. Uus sort peab taluma Eesti talvi ja vastama .

Teadlane Kadri Karp ütleb, et uus sort peab olema , ja andma . Samuti peab see vastama EL-i seadustele. Eesti kuulub EL-i viinamarjakasvatuse A-tsoonis, mis tähendab rangeid nõudeid.

on erinevad: külm vaheldub soojaga. Lisaks võib Eestisse jõuda , mis kahjustab viinapuud. Seetõttu on oluline aretada .

Teadlased on uurinud, millised olemasolevad sordid sobiksid uue aretamiseks. Näiteks Läti sort 'Zilga' on vastupidav, kuid selle veinil on Ameerika maitsenüansid, mis Euroopas ei meeldi.

Uue sordi aretamiseks plaanitakse kasutada 'Zilga' või 'Supaga' ja Prantsuse 'Leon Millot'. See kombinatsioon annab hea maitse ja vastupidavuse.

Viinapuutäi võib Eestisse jõuda 5-10 aasta jooksul. Seetõttu on oluline aretada sort, mis on . Samuti peab sort vastama , näiteks sisaldama liiki Vitis vinifera.

Uue sordi aretamine võtab aega. Esimest veini võib proovida alles 20 aasta pärast. Aretusprotsess on pikk ja keerukas, kuid teadlased on valmis selleks.

Esimesed marjad saadakse paar aastat pärast seemnete külvamist. Seejärel valitakse parimad taimed ja tehakse e. Lõpuks testitakse sorte erinevates Eesti piirkondades.

Eesti tootjad tahavad sorti, mis annab stabiilse saagi ja hea maitsega veini. võiks olla eriline ja pakkuda midagi uut veinimaailmas.