Artiklivabrikute mõju

Anton Sokolov on Tallinna Tehnikaülikooli . Ta uurib teadusartikleid ja nende t. Ta vaatab ka artikleid, mis on est eemaldatud. Sokolovi sõnul näitab tagasi võetud uuringute arv, kui palju on leitud probleemseid töid. Kuid see ei näita, kui palju selliseid töid tegelikult on.

Septembris näitas Novaator, kui lihtne on osta teadusartikli . Paari sõnumi ja 800 dollariga saab olla artikli autor. Kuid see on vaid üks osa suuremast probleemist. Sokolov uurib, mis juhtub vigaste artiklitega, kui need on andmebaasidesse jõudnud.

Sokolov kasutab oma töös Retraction Watchi andmebaasi. See koondab üle maailma tagasi võetud artikleid. Aastatel 2010–2025 on tagasi võetud umbes 61 000 artiklit. Aastas võetakse tagasi umbes kaks artiklit tuhandest. See näitab, et probleemseid artikleid on rohkem.

Sokolov uuris 15 000 tagasi võetud artiklit. Ta leidis, et vähem kui 2% juhtumitest olid seotud ega. See ei tähenda, et t müüakse vähe. Kirjastajatel on raske tõestada ostetud t, sest müük toimub salajastes vestlustes.

Sagedamini viidatakse tagasi võtmisel probleemidele retsenseerimises. Retseptsiooni probleemid on umbes 70% juhtudest. Tehisaruga seotud artiklite puhul on sageli probleemiks programmiga loodud text. See moodustab umbes kolmandiku juhtumitest.

2023. aastal ületas tagasi võetud artiklite arv esimest korda 10 000 piiri. Kuid see ei näita probleemse materjali tegelikku levikut. Enamik tagasi võetud artikleid tuli kirjastuste puhastusprogrammidest.

Eestiga seotud tagasi võtmisi on 13. 11 neil on kaasautoreid teistest riikidest. Umbes pooled juhtumid on vanemad, näiteks kaks korda avaldatud tekst. Ülejäänud on uuemad, alates 2023. aastast.

Artiklivabrikute mõju võib ulatuda ka tehisintellekti süsteemidesse. Keelemudeleid õpetatakse interneti ja teadustööde põhjal. Seetõttu võivad mudelid õppida ka .

Üheks lahenduseks võiks olla . Autorid võiksid oma panuse artiklisse digitaalselt allkirjastada. See suurendaks t ja raskendaks ega manipuleerimist. Sokolov plaanib seda ideed edasi uurida.