Rünnakud laskemoona soetamise tempo aadressil pole õigustatud

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) juht Magnus-Valdemar Saar ja kaitseminister Hanno Pevkur ütlevad, et kriitika laskemoona soetamise kiiruse kohta on põhjendamatu. Nad ütlevad, et kiiremini kui kunagi varem. Kogu 1,6 miljardit eurot, mis on laskemoona ostmiseks eraldatud, on juba pandud hangetesse ja lepingutesse.

Nädalavahetusel kritiseerisid kaitseminister Pevkurit kaitsehangete aeglustumise pärast. Endine kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütlesid, et laskemoona ostmine on aeglane. Pevkur kinnitas aga, et kõik raha on juba hangetesse ja lepingutesse pandud. Ta ütles, et tehakse kõik, et .

Saar ütles, et kõik võimalikud tegevused moona kiireks hankimiseks on juba tehtud. Ta lisas, et kui hankelepingud lähiküünel allkirjastatakse, on protsess olnud kiirem kui tavaliselt Euroopas. Ta ütles, et kriitika moonasoetuse tempo kohta on põhjendamatu. Ta lisas, et protsess on isegi kiirem kui algselt plaanitud.

Laskemoona soetamine jaguneb kolme gruppi. Pikamaa kaudtule jaoks ostetakse suurtükimoona, õhuründemoona ja raketisuurtükiväe moona 675 miljonit euro eest. Välja on kuulutatud hange varitseva õhuründemoona ostmiseks. Ülejäänud moon ostetakse riikide vaheliste tehingutega. Näiteks USA-ga ostetakse HIMARS-i laskemoona ja Saksamaaga pikamaasuurtükimoona.

Lähimaa õhutõrje jaoks jagatakse 625 miljonit eurot. Seda ostetakse koos teiste riikidega. Näiteks Pioruni rakette ostetakse koos Poola, Läti, Leedu ja Norraga. Ka Mistrali ostetakse täiendavalt rakette. Keskmaa õhutõrje jaoks sõlmitakse lepe Saksamaaga IRIS-T süsteemide ostmiseks.

Pevkur ütles, et ligi miljard eurot kasutatakse ühishangetele. Pool miljardit eurot kasutatakse Eesti ja USA koostöös. Ülejäänu raha kasutatakse õhuründemoonale. Ta rõhutas, et ühishangetel on mitu eelist: hind on parem, moon tuleb kiiremini ja saab kasutada Euroopa finantsinstrumente. Pevkur tutvustab valitsusele i.