Kliimaministeerium on valmis saanud uue
kliimaseaduse eelnõu
ga. See arutatakse neljapäeval valitsuses. Eelnõu ütleb, kui palju peavad Eesti
kasvuhoonegaaside heited
vähenema. Näiteks 2030. aastaks peavad heited olema 9% väiksemad kui 2022. aastal.
kliimaseaduse eelnõu
Tõlge fraasile: kliimaseaduse eelnõu
EN
climate law draft
kasvuhoonegaaside heited
Tõlge fraasile: kasvuhoonegaaside heited
EN
greenhouse gas emissions
Kasvuhoonegaaside heitmine peab vähenema ka erinevates valdkondades. Näiteks elektri ja soojuse tootmisel peavad heited vähenema 2030. aastaks 21%. Transpordis peavad heited vähenema 24%.
Eelnõus öeldakse ka, et 2050. aastaks peab Eesti saavutama
kliimaneutraalsus
e. See tähendab, et kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahel peab olema tasakaal.
kliimaneutraalsus
Tõlge fraasile: kliimaneutraalsus
EN
climate neutrality
Kliimaministeerium ütleb, et see on raske ülesanne. Selleks on vaja palju investeeringuid. Näiteks on vaja investeerida
taastuvenergia
sse ja uutesse tehnoloogiatesse.
taastuvenergia
Tõlge fraasile: taastuvenergia
EN
renewable energy
Lisaks öeldakse, et erinevad sektorid peavad tegema oma osa. Näiteks metsanduses peab suurendada süsiniku sidumist. Põllumajanduses peab vähendada heiteid.
Eelnõu näeb ette ka uusi kliimaaruandeid. Esimene aruanne tehakse 2027. aastal. Selles antakse ülevaade kasvuhoonegaaside heitest ja kliimamuutustest.
Kokku vajab Eesti kliimaeesmärkide saavutamiseks umbes 17 miljardit eurot. Need rahad jagunevad 30 aasta peale. Need
investeeringud
aitavad ka teistel aladel, näiteks
energiajulgeolek
us ja
looduskaitse
ks.
investeeringud
Tõlge fraasile: investeeringud
EN
investments
energiajulgeolek
Tõlge fraasile: energiajulgeolek
EN
energy security
looduskaitse
Tõlge fraasile: looduskaitse
EN
nature conservation