Kliimaministeerium on valmis saanud uue
kliimaseaduse eelnõu
ga. See arutatakse neljapäeval valitsuses. Eelnõu ütleb, kui palju peavad Eesti
kasvuhoonegaaside heited
vähenema. Näiteks 2030. aastaks peavad heited olema 9% väiksemad kui 2022. aastal.
kliimaseaduse eelnõu
Tõlge fraasile: kliimaseaduse eelnõu
EN
climate law draft
kasvuhoonegaaside heited
Tõlge fraasile: kasvuhoonegaaside heited
EN
greenhouse gas emissions
Kasvuhoonegaaside heitmine peab vähenema ka erinevates valdkondades. Näiteks elektri ja soojuse tootmisel peavad heited vähenema 2030. aastaks 21%. Transpordis peavad heited vähenema 24%.
Eelnõus öeldakse ka, et 2050. aastaks peab Eesti saavutama
kliimaneutraalsus
e. See tähendab, et kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahel peab olema tasakaal.
kliimaneutraalsus
Tõlge fraasile: kliimaneutraalsus
EN
climate neutrality
Kliimaministeerium ütleb, et see on raske ülesanne. Selleks on vaja palju investeeringuid. Näiteks on vaja investeerida
taastuvenergia
sse ja uutesse tehnoloogiatesse.
taastuvenergia
Tõlge fraasile: taastuvenergia
EN
renewable energy
Lisaks öeldakse, et erinevad sektorid peavad tegema oma osa. Näiteks metsanduses peab suurendada süsiniku sidumist. Põllumajanduses peab vähendada heiteid.
Eelnõu näeb ette ka uusi kliimaaruandeid. Esimene aruanne tehakse 2027. aastal. Selles antakse ülevaade kasvuhoonegaaside heitest ja kliimamuutustest.
Kokku vajab Eesti kliimaeesmärkide saavutamiseks umbes 17 miljardit eurot. Need rahad jagunevad 30 aasta peale. Need
investeeringud
aitavad ka teistel aladel, näiteks
energiajulgeolek
us ja
looduskaitse
ks.
investeeringud
Tõlge fraasile: investeeringud
EN
investments
energiajulgeolek
Tõlge fraasile: energiajulgeolek
EN
energy security
looduskaitse
Tõlge fraasile: looduskaitse
EN
nature conservation
The Ministry of Climate has completed a draft of the new climate law. It will be discussed in the government on Thursday. The draft specifies how much Estonia's greenhouse gas emissions must decrease. For example, by 2030, emissions must be 9% lower than in 2022.
Greenhouse gas emissions must also decrease in various sectors. For instance, emissions from electricity and heat production must decrease by 21% by 2030. In transport, emissions must decrease by 24%.
The draft also states that by 2050, Estonia must achieve climate neutrality. This means there must be a balance between greenhouse gas emissions and absorption.
The Ministry of Climate says this is a challenging task. It requires significant investments. For example, investments are needed in renewable energy and new technologies.
Additionally, it is stated that various sectors must contribute. For example, forestry must increase carbon sequestration. Agriculture must reduce emissions.
The draft also foresees new climate reports. The first report will be made in 2027. It will provide an overview of greenhouse gas emissions and climate change.
In total, Estonia needs approximately 17 billion euros to achieve its climate goals. These funds will be spread over 30 years. These investments will also benefit other areas, such as energy security and nature conservation.