TTÜ mereteadlane: veebruari esimesel poolel võib jäätuda pool Läänemerest

TTÜ mereteadlane: veebruari esimesel poolel võib jäätuda pool Läänemerest

Läänemeres on praegu palju jääd. Veebruari alguses võib jääd olla veelgi rohkem, umbes pool Läänemere pindalast.

Praegu on Läänemeres palju jääd. Veebruari alguses oli juba ligi . Eesti rannikul on .
saarte ja mandri vahel. Samuti teeb see talvise navigatsiooni keerulisemaks. Satelliitpiltidelt saab näha .
ka . Neid kasutatakse juba 1980. aastatest. Tänapäeval on sensorid ja satelliidid paremad, mis annavad täpsemat infot merekeskkonna kohta.
Tänavune talv on võrreldes viimase 10 aastaga rohkem jäärikas. Kui aga vaadata viimase 30 aasta talvesid, on tänavune talv pigem tavaline. Ekstreemsetel talvedel on Läänemerel jäänud veelgi rohkem jääd.
Veebruari alguses võib jääd veelgi juurde tulla. Prognoosid näitavad, et . See tähendab, et peaaegu kogu Eestit ümbritsev meri võib jäätuda.
Tulevikus on talved siiski lühemad ja vähem külmad. Kliima soojeneb, aga see ei ole pidev protsess. Ka edaspidi võib olla külmaid talvesid, mis mõjutavad sadamaid, laevaliiklust ja tuuleparke.
aitavad planeerida merega seotud tegevusi. Näiteks saab ennustada, kus võib tekkida , mis takistavad laevaliiklust.
Tulevikus on oluline analüüsida ka mineviku kliimaandmeid ja tuleviku projektsioone. See aitab paremini planeerida ranniku- ja avamererajatisi. Tallinna Tehnikaülikool arendab ka , mis aitavad paremini mõista merekeskkonna protsesse ja teha .