Tartu ja Tallinna abilinnapead pöördusid kultuuriministri poole

Tartu abilinnapea Ulla Preeden ja Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmm pöördusid Heidy Purga poole.

Nad palusid muuta i kavandit. See on vajalik, et kohelda omavalitsusi võrdselt.

Väljaannete ostmise toetust arvestatakse . Tallinnas ja Tartus vähendatakse toetust täiendava koefitsiendiga.

Seetõttu on Tallinna ja Tartu elaniku kohta vähem riiklikku toetust kui näiteks Viimsis, Sauel või Sakus.

Preeden ja Haukanõmm kirjutasid, et Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogud teenindavad ka ümbritsevate maakondade elanikke.

Lisaks on Tallinn ja Tartu keeleliselt mitmekesised linnad. Rahvaraamatukogud peavad pakkuma mitmekeelset ja -kultuurilist kogu.

See tähendab, et saavad lugeda oma keeles.

Sellise kogu loomine nõuab rohkem raha kui väikestes omavalitsustes, kus on eestikeelne kogu.

Kavandis on kirjas, et toetuse vähendamisel arvestati teiste raamatukogude osakaalu.

Preeden ja Haukanõmm sõnasid, et see argument ei ole põhjendatud.

Nad tõid näiteks teadus- ja kõrgkooliraamatukogud. Need on mõeldud teaduse ja õppe toetamiseks, mitte ilukirjanduse pakkumiseks.

Lisaks ei ole kõrgkooliraamatukogud kõigile lugejatele avatud.

Nad kirjutasid ka, et rahvaraamatukogud tihti toimivad ka kooliraamatukogudena. Paljudel koolidel on vaid õpikute kogu.

Seetõttu laenutatakse ilukirjandust rahvaraamatukogust. Suurtes linnades on palju koole ja kirjanduse soovijaid.

Abilinnapead rõhutasid, et teema on oluline. Raamatutele järjekorras olevate lugejate arv kasvab.

Kultuuriministeeriumi nõunik Kerttu Kaldoja ütles, et arutelud jätkuvad sügisel.

Ministeerium soovib saada rohkem raha väljaannete ostmiseks. See peaks suurendama t.

Rahvaraamatukogu seaduse muutmise eelnõu on järgmise aasta jaanuar ja juuli.