Teadur: leib vaatab vastu ka Eesti taluarhitektuurist

Teadur: leib vaatab vastu ka Eesti taluarhitektuurist

Eesti vabaõhumuuseum tähistab pühapäeval eesti leiva päeva. Teadur Maret Tamjärve räägib leiva tähtsusest Eesti kultuuris ja taluarhitektuuris.

Pühapäeval on Eesti vabaõhumuuseumis . Teadur Maret Tamjärve ütleb, et . Leib on olnud keskmes nii toiduna kui ka keeles. Paljud eesti väljendid näitavad leiva tähtsust.
Väljendid nagu " " näitavad, kui oluline leib on olnud. Tamjärve sõnul on leib olnud tähtis juba väga kaua. "Leib on vanem kui meie, " on vanad sõnad. Need võivad olla tuhatkonna aastat vanad. Tollal tehti Eestis .
Tänapäeval tuttav tuli Eestis lauale 19. sajandi lõpus. Enne söödi seda ainult tähtsamatel pühadel. Argipäeval söödi a. Aganaleib on tehtud puhastamata viljast.
Lisaks aganaleivale söödi ka a. Näljaleivasse lisati sammalt, puukoort ja muid asju. See näitab, et Eestis on olnud väga raskeid aegu. Kartul tuli hiljem ja muutis olukorda.
Leib oli talurahva elus väga tähtis. Tamjärve sõnul sõltus pere toimetulek leivast. Raskematel aegadel sõltus ellujäämine leivast. Ka tänapäeval kasutame väljendeid nagu " " ja " ". Need näitavad leiva tähtsust.
Leib on oluline ka Eesti taluarhitektuuris. Traditsiooniline rehielamu oli suur, sest seal kuivatati vilja ja peksti rehepesu. Suur reheahi oli leiva küpsetamise koht. Rukkiõlgedest tehti katus ja küljealuse.
Pühapäeval räägitakse Eesti vabaõhumuuseumis leiva ajaloost ja tähtsusest. Tänapäeval ei söö me enam a. Meie leivavalik on väga suur. Pühapäeval saab proovida .