Riigisektori keskastmejuhtide töölepinguid tahetakse muuta tähtajaliseks. Viis aastat tööd ja siis uus konkurss. Kas selline süsteem on mujal Euroopas levinud?
Meie teada ei ole teisi riike, kus keskastmejuhtide ametiaeg oleks tähtajaline. Keskastmejuhid on ametnikud, mitte töölepinguga töötajad. Euroopas sellist süsteemi ei ole.
Milliseid ohte ja positiivseid külgi selline süsteem toob?
Positiivne on see, et uued inimesed saavad tööle. Probleem on aga selles, et Eestis on juba praegu suur
personalivoolavus
. Uuring näitas, et 46% keskastmejuhtidest töötavad oma kohal alla kolme aasta.
personalivoolavus
Tõlge fraasile: personalivoolavus
EN
staff turnover
Riigikogus arvatakse, et tähtajalisus muudab ametnikud
poliitiliselt mõjutatav
aks. Kas see on tõeline probleem?
poliitiliselt mõjutatav
Tõlge fraasile: poliitiliselt mõjutatav
EN
politically influenced
Jah, see on reaalne oht. Avalik teenistus on tavaliselt tähtajatu. Ametnikud peavad saama töötada sõltumatult poliitikast. Inimene peab saama tööle oma oskuste, mitte poliitiliste eelistuste põhjal.
Euroopa Liidu direktiiv kaitseb liigsete ajutiste lepingute eest. Eelnõu ütleb, et pärast kahte ametiaega (10 aastat) muutub koht tähtajatuks. Kas see on vastuolus direktiiviga?
Jah, direktiivi kohaselt ei tohi ajutisi lepinguid kasutada, kui töö pole ajutine. Avaliku sektori töö ei ole ajutine. Küsimus on, kas 10 aastat on põhjendatud.
Kui eesmärk on soodustada roteerumist, siis eelnõu töötab vastu. Pärast 10 aastat võib inimene jääda ametisse 25 aastaks ilma konkursita. See ei soodusta uute inimeste tulekut.
Praegu on probleem nendega, kes töötavad 2-5 aastat. Need inimesed on head spetsialistid. Eelnõu teeb nende olukorra ebakindlaks.
Kokkuvõttes ei lahenda eelnõu probleeme. See suurendab voolavust ja ohustab ametnike sõltumatust.
Eelnõus on ka võimalus maksta suurprojektide eest kuni 50 000 eurot
lisatasu
. Kas on selge, millised projektid selle alla kuuluvad?
lisatasu
Tõlge fraasile: lisatasu
EN
bonus
Regulatsioon on üldine. Komisjon hakkab otsustama, kes saab tasu. Kriteeriumeid pole täpselt kirjas. See võib põhjustada probleeme.
Erasektoris on preemiad tavapärased. Miks riik ei võiks samamoodi toimida?
Erinevus on selles, et erasektoris on eesmärk teenida kasumit. Avalikus sektoris on tulemused sageli vaieldavad. Preemiad võivad makstakse ka ilma tulemusteta.
E-residentsuse programm on toonud Eestile mainet, aga selle majanduslik mõju on vastuoluline. Riigikontroll ei suutnud seda täpselt hinnata.
Kas Tallinna-Pärnu maantee renoveerimine võiks saada preemia?
Kriteeriumeid pole selge. See võib olla liiga väike projekt. Praegu on võimalik maksta
tulemustasu
kuni 20% palgast. Eelnõus tõstetakse see 30%-ni.
tulemustasu
Tõlge fraasile: tulemustasu
EN
performance bonus
Eelnõus on ka uus asi: tasu saab maksta ka lahkunud töötajatele. See teeb arvestuse keeruliseks.
Kas ei ole lihtsam tõsta
tulemustasu
piiri, mitte luua uusi süsteeme?
tulemustasu
Tõlge fraasile: tulemustasu
EN
performance bonus
Jah, praegu on võimalik maksta kuni 20% palgast. Probleem pole rahalises motivatsioonis, vaid investeeringutes ja juhtimises. Enne seaduse muutmist tuleks leida õige probleem.