Patsiendikindlustuse süsteemis on suured käärid maksete ja hüvitiste vahel

Patsiendikindlustuse süsteemis on suured käärid maksete ja hüvitiste vahel

Põhja-Eesti Regionaalhaigla maksab patsiendikindlustuse eest palju, kuid hüvitised on väikesed. Süsteem on kallis ja konkurentsi puudub.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) maksab patsiendikindlustuse eest umbes 500 000 eurot aastas. Kuid haigla ise peab maksma ravivigade eest, sest .
PERH kvaliteedijuht Priit Tohver ütleb, et haigla maksab kindlustuse eest palju, kuid . Viimase kahe aasta jooksul on hüvitised olnud ainult 50 000 eurot.
Tohver ütleb, et , sest . Ainult üks kindlustusfirma (PZU) pakub seda teenust. Tema arvates peaks olema rohkem konkurentsi, et hinnad langeksid.
Haigla peab ise maksma ravivigade eest, kui hüvitised on alla 50 000 euro. See teeb olukorra raskeks. Tohver ütleb, et raha, mida kulutatakse kindlustusele, võiks paremini kasutada patsientide raviks.
Ekspertarvamustega on ka probleeme. Haigla ei tea alati, kes need arvamused kirjutab. See teeb olukorra segasemaks.
Viimase kahe aasta jooksul on patsiendid esitanud 51 nõuet, kuid ainult 18 juhtumit on saanud hüvitise. Tohver ütleb, et uus süsteem ei ole palju muutnud.
Mõnikord on haigla ise tunnistanud viga ja pakkunud hüvitist. Sellisel juhul laheneb olukord kiiresti.
Tohver annab . Positiivne on, et patsiendid teavad süsteemist ja esitavad rohkem nõudeid. Negatiivne on aga .
Eelmisel aastal maksis Eesti 9 miljonit eurot. Suurim hüvitis oli 15 000 eurot. Tervisekassa maksab osa kindlustusmaksetest, kuid haiglad peavad ka ise maksma.
Patsiendikindlustuse seadus jõustus 1. novembril 2024. Haiglad pidid 1. detsembriks 2024. Praegu pakub seda teenust ainult PZU Kindlustus.