Eesti Kristlik Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster pöördusid Euroopa Inimõiguste Kohtusse

Eesti Kristlik Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster pöördusid Euroopa Inimõiguste Kohtusse

ja pöördusid se. Nad kaebavad seaduse muudatuste pärast. Uus seadus annab kirikutele ja kogudustele aega sidemed Vene õigeusu kirikuga lõpetada. Kui sidemed ei lõpe enne 28. detsembrit, siis siseminister pöördub kohtusse .
Kirikut ja kloostrit esindab vandeadvokaat Artur Knjazev. Ta ütleb, et siseministeerium soovib, et lõpetaksid sidemed kirikuga. See kirik on eksisteerinud üle tuhande aasta. Kiriku ja kloostri põhikiri on muudetud, aga Knjazev ütleb, et riik nõuab rohkem kui lihtsalt paberi parandamist.
Euroopa inimõiguste konventsioon ütleb, et on absoluutne õigus. Riik võib reguleerida, kuidas usku , aga sundida inimest oma usku muutma ei tohi. Knjazev väidab, et praegu tehakse just seda.
Eesti kristlik õigeusu kirik kandis varem nime . Kirik muutis nime 2024. aastal. Riigikohus jättis seaduse jõusse 8. juunil. Kuus kohtunikku ei nõustunud ja leidsid, et seadus ei vasta õigusselguse nõuetele.
Vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus ütleb, et siseministeerium soovib lõpetada nii halduslikud kui ka usulised sidemed. Ta lisab, et Eestis pole kirik ega klooster midagi ebaseaduslikku teinud. Karistus on olemas, aga tegu puudub.
Pühtitsa kloostris elab umbes 90 nunna. Nunnad on seal elanud ja palvetanud . Nad palvetavad ka Eesti eest. Knjazev ütleb, et kui üheksakümne vanema naise palve, siis probleem ei ole nunnades.
Kirik jätkab siseministeeriumiga suhtlemist, kuid kloostrit pole kutsetud eraldi kohtumisele. Kirikute ja koguduste seaduse muudatused jõustusid 27. juunil 2026. Seadus annab kirikutele , et muuta nende põhikiri ja tegevus.
Riigikogu võttis uue seaduse vastu 9. aprillil 2025, kuid president ei kuulutanud seda välja. Riigikogu võttis seaduse uuesti vastu 18. juunil 2025, kuid president jättis selle taas välja kuulutamata. President palus riigikogul seadust uuesti arutada ja viia see kooskõlla põhiseadusega.
Riigikogu võttis seaduse uuesti vastu 17. septembril 2025. President esitas riigikohtule taotluse kontrollida, kas seadus on põhiseadusega vastuolus. Riigikohus otsustas 8. juunil, et seadus on põhiseadusega vastavuses.