Eesti vananev ühiskond vajab paremat palliatiivse ravi õpet

Palliatiivne ravi aitab inimesi, kes ei saa enam terveks. See ei ravi haigust, vaid aitab ja . Eestis õpetatakse seda meedikutele vähe ja praktikat pole.

Piret Paal, Tartu Ülikooli professor, ütleb, et peaks olema parem. Praegu õpetatakse seda ainult mõnes aines ja ilma praktikata. See tähendab, et meedikud ei oska seda päris elus rakendada.

Eestis on palliatiivse ravi vaja paljudele: lastele, noortele ja eakatele. Kui arstid ei saa enam aidata, peaks mõtlema palliatiivsele ravile. See aitab inimestel elada paremini oma viimastel päevadel.

Eestis on halvem kui naabritel. Lätis ja Leedus on see parem. Soomes peab iga arst ja õde palliatiivse ravi kursuse läbima. Eestis seda ei ole.

Piret Paal ja tema kolleegid tegid 36 uut reeglit, kuidas palliatiivset ravi õpetada. Need reeglid näitavad, mida peaks õppekavas olema. Näiteks peaks õppima, kuidas .

Praegu hindab WHO palliatiivset ravi kolme reegliga. Uued reeglid on täpsemad. Nad näitavad, mida õppida ja kuidas testida, kas meedikud oskavad seda teha.

Eestis on mõned . Näiteks Tartus ja Tallinnas on . Viljandis on , kus inimesed saavad olla kodus oma perega.

Surm on Eestis tihti tabuteema. Inimesed ei räägi sellest. Paljud saavad aru palliatiivsest ravist alles siis, kui nende lähedane on haige. See peaks muutuma.

2027. aastast peab igaüks saama teha e. See tähendab, et inimesed saavad öelda, kuidas nad surra soovivad. Selleks peavad arstid oskama nõu anda.

Piret Paal ütleb, et me peaksime rohkem rääkima surmast. Olemas on ka mängud, mis aitavad perel arutada seda teemat. See võib aidata inimesi .