Eesti taotleb varjupaigataotlejate ümberpaigutamisest vabastamist

Eesti taotleb varjupaigataotlejate ümberpaigutamisest vabastamist

Eesti on üks EL-i riike, kus on riigi ile raskeks koormaks. Seetõttu taotleb Eesti järgmisel aastal täielikku vabastamist est.
i esimees Kadri Tali ütles, et 3. detsembril otsustatakse EL-i siseministrite kohtumisel i loomine järgmiseks aastaks. See reserv aitab Küprost, Kreeka, Hispaaniat ja Itaaliat ga toimetulekul.
Tali lisas, et Ukraina sõja tõttu on Eestis ka palju sõjapõgenikke. Seetõttu taotleb Eesti vabastust i panustamisest. Kui seda pole võimalik saada, on Eesti valmis .
2026. aastal panustas Eesti i 560 000 eurot. Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Austria ja Poola on samuti taotlenud täielikku vabastust est.
Eesti seisukohtade põhjal oleks järgmise aasta i suurus 35 000 ümberpaigutamist või 700 miljonit eurot rahalist abi. Rändesurve all on ka Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Sloveenia ja Soome.
Eesti on liigitatud suure rändeolukorraga riikide hulka, sest Eestis on viimase viie aasta jooksul palju Ukraina sõjapõgenikke. toetas Eesti seisukohti i rakendamise kohta 2027. aastal.