Uuring: turisti suunaks kestlikumalt käituma hea avalik ruum

Turisti väga käskida ei saa. Ta on tulnud, et nautida, lõõgastuda ja kogeda midagi erilist. Samas on ja Eestis ja Euroopas tähtsad.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid, kuidas . Nad rääkisid 13 eksperdiga, kes töötavad turismivaldkonnas. Eksperdid ütlesid, et turistid käituvad keskkonnasõbralikumalt, kui taristu, kommunikatsioon ja koostöö toimivad hästi.

Keskkonnakäitumine tähendab, et turistid sorteerivad prügi, säästavad vett ja energiat. Nad ja . Turistid võivad kaasa võtta oma veepudeli ja .

Keskkonnakäitumist saab toetada sihtkoha süsteemiga. Näiteks võib pakkuda paremat taristut, infot ja märgistust. Sihtkoha arendamise organisatsioonid (DMO-d) peaksid selle eest vastutama.

Eestis on mõned probleemid. Paljudes omavalitsustes pole piisavalt oskusi ja ressursse turismi arendamiseks. Digitaalsed infokanalid on killustunud ja turistid ei leia alati vajalikku infot. Samuti puudub üle-eestiline mõõdikute süsteem keskkonnakäitumise jaoks.

Samas on Eesti turismipoliitikas kestlikkusel kindel koht. DMO-de reformiga püütakse vähendada süsteemi killustatust. Samuti arendatakse looduses käimist võimaldavat taristut, näiteks terviseraju.

Turisti valikuid saab suunata käitumisteaduse põhimõtetega. Keskkonnahoidlikum valik peaks olema mugav, odav ja normaalne. Avalik ruum peaks pakkuma võimalusi keskkonnasõbralikuks käitumiseks.

Eesti peaks selgelt defineerima keskkonnakäitumise eesmärgid ja mõõdikud. Samuti tasub ja taristusse. DMO-d peaksid toimima koordinaatoritena ja siduma ettevõtted, omavalitsused ja turistid.

Kestlik turism võib vajada ebapopulaarseid otsuseid, näiteks külastajate arvu piiramist või autoga ligipääsu piirata. Poliitikakujundajad peaksid tegema otsuseid, mis lühiajaliselt vähendavad turisti mugavust, kuid aitavad keskkonda.