Kevadel muutuv põhikooli lõpetamise kord tekitab koolides segadust

Septembris on haridusministeeriumi postkasti saabunud palju kirju koolidelt. Neil on palju küsimusi põhikooli lõpetamise uue korra kohta.

Paikuse kooli õppejuht Angela Taggo ütles, et senine info on olnud vastuoluline. Riikliku õppekava kohaselt võib õpilane lõpetada põhikooli kuni kahe halva hindega, kui lapsevanem teeb selleks kirjaliku avalduse ja nõus on. Selgust pole aga selles, mis juhtub, kui lapsevanem avaldust ei tee. Kas õpilane ei saa siis lõpetada?

EHIS (Eesti hariduse infosüsteem) ei luba väljastada t, kui õpilasel on näiteks kahes aines halb hinne ja lisaks matemaatikaeksam alla 50 protsendi. Kas sellisel juhul lõpetab õpilane kooli ja läheb edasi? Või peab ta ? Millise otsuse peab tegema ? Need on mõned küsimused, mis tekivad.

Paide Hammerbecki põhikooli õpetaja Lorina Kukk ütles, et tekib probleem, kui õpilane on i päeval haige või ei saa eksamile tulla. Järeleksameid enam ei tehta. Seega ei ole selge, kuidas selline õpilane põhikooli lõpetab.

Türi põhikooli õppejuht Sirle Võtti ütles, et on vastuolu. Infotunnis öeldi, et eid pole vaja teha. Kuid 2026. aasta eristuskirjades on id jätkuvalt sees. Samas ütleb , et eksamid peavad olema vähemalt 50 protsenti ja põhikooli saab lõpetada vanema avalduse alusel kuni kahe halva hindega. Kui aga õpilasel on kaks halba hinnet ja eksamid alla 50 protsendi, kas ta siis ikka lõpetab?

Eraldi probleem on kohtades, kus kohalikul omavalitsusel ei ole kooli, mis pakub kesk- või t. Näiteks Rakveres. Rakvere hariduse peaspetsialist Jane Palu ütles, et ei saa kohustada riigi kooli võtma vastu õpilasi, kes on saanud põhihariduse, kuid pole pääsenud järgmisse haridusastmesse. Veel on küsimus, kuidas tagada e täitmine noorel, kes on kooli pooleli jätnud. Lääne-Virumaal puudub võimalus ka mittestatsionaarset õpet saada inimestel, kes pole lõpetanud seitsmendat klassi.

Viljandi kesklinna kooli direktor Lea Vendik ütles, et seni on kooli pooleli jätnud need, kes on saanud 17-aastaseks ja neid on suunatud õppima. Täna ei võta ükski kool vastu ilma põhikooli eta. Tavaliselt on vaja olla 18-aastane. Kuidas see nüüd toimima hakkab, ei ole veel selge.

Haridusministeeriumi esindaja käis Viljandi linnavalitsuses uut seadust tutvustamas, kuid ei osanud vastata teravamatele küsimustele. Seadus on välja antud, kuid keegi ei tea, kuidas see täpselt toimima hakkab.

Paikuse kooli õppejuht Angela Taggo palus, et haridusministeerium annaks selged reeglid tuleval kevadel. Ilma selgete juhisteta on keeruline nii koolidel kui ka lapsevanematel.

Selgust ei ole ka haridusministeeriumil. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Elo Eesmäe ütles, et muudatusi puudutavad eelnõud on alles koostamisel. Põhikooli lõpetamise tingimused sõltuvad nende eelnõude menetlemisest.

Muudatuste aluseks on Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileping. Sellest nähtub, et kõik noored peavad saama võimaluse omandada pärast põhiharidust kutse- või . Alates 2026. aasta kevadest kaotatakse koolidele kohustus eid teha. Kui mõjuval põhjusel riiklikul eksamil ei osaletud, tuleb sooritada koolieksam.

Haridusministeeriumi õppekava ja-vara valdkonna nõunik Valdek Rohtma ütles, et koolieksam jääb. Mõjuval põhjusel riiklikult eksamist puudujatel peab see võimalus olema. Samuti on koolieksam lihtsustatud õppekaval õppijatel.

Varem kehtis koolikohustus kuni lapse 17-aastaseks saamiseni või põhihariduse omandamiseni. Eelmisel aastal tõsteti kuni 18-aastaseks saamiseni.