30.September 2025

Kevadel muutuv põhikooli lõpetamise kord tekitab koolides segadust

Changes to Basic School Graduation Rules in Spring Cause Confusion in Schools

Septembris on haridusministeeriumi postkasti saabunud palju kirju koolidelt. Neil on palju küsimusi põhikooli lõpetamise uue korra kohta.

Paikuse kooli õppejuht Angela Taggo ütles, et senine info on olnud vastuoluline. Riikliku õppekava kohaselt võib õpilane lõpetada põhikooli kuni kahe halva hindega, kui lapsevanem teeb selleks kirjaliku avalduse ja nõus on. Selgust pole aga selles, mis juhtub, kui lapsevanem avaldust ei tee. Kas õpilane ei saa siis lõpetada?

EHIS (Eesti hariduse infosüsteem) ei luba väljastada t, kui õpilasel on näiteks kahes aines halb hinne ja lisaks matemaatikaeksam alla 50 protsendi. Kas sellisel juhul lõpetab õpilane kooli ja läheb edasi? Või peab ta ? Millise otsuse peab tegema ? Need on mõned küsimused, mis tekivad.

Paide Hammerbecki põhikooli õpetaja Lorina Kukk ütles, et tekib probleem, kui õpilane on i päeval haige või ei saa eksamile tulla. Järeleksameid enam ei tehta. Seega ei ole selge, kuidas selline õpilane põhikooli lõpetab.

Türi põhikooli õppejuht Sirle Võtti ütles, et on vastuolu. Infotunnis öeldi, et eid pole vaja teha. Kuid 2026. aasta eristuskirjades on id jätkuvalt sees. Samas ütleb , et eksamid peavad olema vähemalt 50 protsenti ja põhikooli saab lõpetada vanema avalduse alusel kuni kahe halva hindega. Kui aga õpilasel on kaks halba hinnet ja eksamid alla 50 protsendi, kas ta siis ikka lõpetab?

Eraldi probleem on kohtades, kus kohalikul omavalitsusel ei ole kooli, mis pakub kesk- või t. Näiteks Rakveres. Rakvere hariduse peaspetsialist Jane Palu ütles, et ei saa kohustada riigi kooli võtma vastu õpilasi, kes on saanud põhihariduse, kuid pole pääsenud järgmisse haridusastmesse. Veel on küsimus, kuidas tagada e täitmine noorel, kes on kooli pooleli jätnud. Lääne-Virumaal puudub võimalus ka mittestatsionaarset õpet saada inimestel, kes pole lõpetanud seitsmendat klassi.

Viljandi kesklinna kooli direktor Lea Vendik ütles, et seni on kooli pooleli jätnud need, kes on saanud 17-aastaseks ja neid on suunatud õppima. Täna ei võta ükski kool vastu ilma põhikooli eta. Tavaliselt on vaja olla 18-aastane. Kuidas see nüüd toimima hakkab, ei ole veel selge.

Haridusministeeriumi esindaja käis Viljandi linnavalitsuses uut seadust tutvustamas, kuid ei osanud vastata teravamatele küsimustele. Seadus on välja antud, kuid keegi ei tea, kuidas see täpselt toimima hakkab.

Paikuse kooli õppejuht Angela Taggo palus, et haridusministeerium annaks selged reeglid tuleval kevadel. Ilma selgete juhisteta on keeruline nii koolidel kui ka lapsevanematel.

Selgust ei ole ka haridusministeeriumil. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Elo Eesmäe ütles, et muudatusi puudutavad eelnõud on alles koostamisel. Põhikooli lõpetamise tingimused sõltuvad nende eelnõude menetlemisest.

Muudatuste aluseks on Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileping. Sellest nähtub, et kõik noored peavad saama võimaluse omandada pärast põhiharidust kutse- või . Alates 2026. aasta kevadest kaotatakse koolidele kohustus eid teha. Kui mõjuval põhjusel riiklikul eksamil ei osaletud, tuleb sooritada koolieksam.

Haridusministeeriumi õppekava ja-vara valdkonna nõunik Valdek Rohtma ütles, et koolieksam jääb. Mõjuval põhjusel riiklikult eksamist puudujatel peab see võimalus olema. Samuti on koolieksam lihtsustatud õppekaval õppijatel.

Varem kehtis koolikohustus kuni lapse 17-aastaseks saamiseni või põhihariduse omandamiseni. Eelmisel aastal tõsteti kuni 18-aastaseks saamiseni.

In September, the Ministry of Education received many letters from schools. They have many questions about the new rules for completing basic school.

Angela Taggo, the head of studies at Paikuse School, said that the information so far has been contradictory. According to the national curriculum, a student can complete basic school with up to two poor grades if a parent submits a written application and the school board agrees. However, it is unclear what happens if the parent does not submit the application. Will the student then fail to graduate?

EHIS (Estonian Education Information System) does not allow the issuance of a diploma if, for example, a student has poor grades in two subjects and also scores below 50% in the math exam. In such a case, does the student graduate with a blank certificate and move on? Or do they have to repeat the grade? What decision should the school board make? These are some of the questions that arise.

Lorina Kukk, a teacher at Paide Hammerbecki Basic School, said that a problem arises if a student is ill on the day of the final exam or cannot attend the exam. Retakes are no longer conducted. Therefore, it is unclear how such a student will complete basic school.

Sirle Võtti, the head of studies at Türi Basic School, said there is a contradiction. During an information session, it was said that retakes are not necessary. However, the 2026 differentiation document still includes retakes. At the same time, the national curriculum states that exams must be at least 50%, and basic school can be completed based on a parent's application with up to two poor grades. But if a student has two poor grades and exams below 50%, will they still graduate?

A separate problem exists in places where the local government does not have a school offering secondary or vocational education. For example, in Rakvere. Jane Palu, the chief specialist of Rakvere Education, said that the state cannot force schools to accept students who have completed basic education but have not advanced to the next educational level. There is also the question of how to ensure the fulfillment of the learning obligation for young people who have dropped out of school. In Lääne-Virumaa, there is no opportunity to receive non-stationary education for people who have not completed the seventh grade.

Lea Vendik, the director of Viljandi Central School, said that until now, those who have turned 17 and have been directed to study have dropped out of school. Today, no school accepts students without a basic school diploma. Usually, one needs to be 18 years old. How this will work now is still unclear.

A representative of the Ministry of Education visited the Viljandi city government to introduce the new law but was unable to answer critical questions. The law has been issued, but no one knows exactly how it will work.

Angela Taggo, the head of studies at Paikuse School, asked the Ministry of Education to provide clear rules next spring. Without clear guidelines, it is difficult for both schools and parents.

The Ministry of Education also lacks clarity. Elo Eesmäe, the advisor to the Ministry's communication department, said that draft regulations concerning the changes are still being prepared. The conditions for completing basic school depend on the processing of these draft regulations.

The changes are based on the coalition agreement between the Reform Party and Eesti 200. It shows that all young people must have the opportunity to acquire vocational or secondary education after basic education. Starting in spring 2026, schools will no longer be required to conduct retakes. If a student does not participate in the national exam for a valid reason, they must take a school exam.

Valdek Rohtma, the advisor to the Ministry of Education's curriculum and assets department, said that the school exam remains. Students who miss the national exam for a valid reason must have this opportunity. The school exam is also for students on a simplified curriculum.

Previously, compulsory education lasted until the child turned 17 or completed basic education. Last year, the compulsory education age was raised to 18.