Riigikogu andis politseile õiguse kehtestada kuni 72-tunnine viibimisekeeld

võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatuse, mis annab politseile õiguse kehtestada kuni 72-tunnine .

Seni oli ainult 12 tundi pikk. Nüüd saab politsei rakendada pikemat keeldu, et . Siseministeerium ütles, et muudatus aitab paremini kaitsta ohvreid vägivalla korduvuse eest.

Politsei peab enne kehtestamist täitma riskihindamise lehe ja kontrollima varasemad väljakutsed. Kõik otsused peavad olema kirjalikud.

Siseminister Igor Taro ütles, et pikem annab ohvrile aega abi otsida ja rahulikult otsustada. Ta rõhutas, et see on oluline samm ohvrite kaitseks.

2024. aastal registreeriti 3373 juhtumit, mis on 5% rohkem kui eelmisel aastal. Politsei kehtestab u igal aastal umbes 500 korral.

Viibimisekeeld on kiire meede, mis rakendatakse kohe, kui on oht vägivalla korduvuseks. See annab ohvrile turvatunde ja võimaluse abi otsida.

Lähenemisekeeld on aga kohtulik meede, mis vajab ut ja võtab rohkem aega. Politsei peab saama kiiresti sekkuda kriitilistel hetkedel.

liikme Timo Suslovi sõnul ei võta kedagi inimõigustest. See on , mis aitab vältida uut vägivalda.

Suslov ütles, et vägivald võib olla nii füüsiline, vaimne kui ka digitaalne. Ohvrile tuleb tagada turvalisus ja abi, samas peab vägivaldne inimene vastutust võtma.

Seni oli Eestis palju lühem kui teistes Euroopa riikides. Näiteks Lätis on keeld kuni 8 päeva, Leedus 15 päeva. Rahvusvahelised eksperdid leidsid, et Eesti regulatsioon ei vasta Istanbuli konventsiooni nõuetele.

Seadusemuudatused jõustuvad peale presidendi väljakuulutamist.