Eesti kaitse arendamine

Eesti kaitse arendamine

Eesti kavatseb rajada mitmekihilise õhukaitse suurendada süvalöökide võimet ning parandada luuretegevust. Riik soetab lisamoona järgmise viie aasta jooksul.

Kaitseminister Hanno Pevkur rääkis uuest kavast, mis suunab Eesti kaitse arengut nelja aasta jooksul. Kavas on rõhk õhukaitse, süvalöökide arendamisel ja luureparandamisel. Riik kavatseb osta lisamoona viie aasta jooksul.
2026. aasta kaitseeelarve on 2,4 miljardit eurot. Nelja aastaga on kogusumma üle 10 miljardi euro. Eelarvest läheb hanketele 37%, laskemoonale 25%, tööjõukuludele 14%, tegevuskuludele 13%, luurele 3%, Kaitseliidule 3% ja taristule 5%.
2029. aastaks tahab Eesti koos liitlastega luua usaldusväärse kaitsesüsteemi. Kaitsevägi peab olema valgus vastama igasugustele ohtudele. Kavas on rohkem tegevväelasi, kaasaegsem relvastus ja rohkem laskemoona.
Kaitseminister rõhutas, et uute võimete arendamine nõuab rohkem tegevväelasi ja paremat väljaõpet. Eesti tulejõud peab saavutama üle 300 kilomeetri ulatuse. Riik paneb rõhku vastase mõjutamisele enne, kui vaenlane Eestisse jõuab.
Kaitsvägi loob õhukaitsebrigaadi. Riik soetab juurde õhukaitsesüsteeme, nagu Piorun. Kavas on ka .
Maaväe arendamisel on rõhk el ja droonidel. Droonide arendamiseks eraldatakse 150 miljonit eurot. Kavas on ka CV90-lahingumasinate väljavahetamine.
Merevägi kavatseb . Patrull-laevad vahetatakse välja. Riik soetab ka laevatõrjerakette ja meremiine.
Tegevväelaste arv tõuseb 2030. aastaks 4400 inimeseni. Kaitseliidu rahastus suureneb 75 miljoni võrra. Kavas on ka .
Riik soetab viie aasta jooksul lisamoona. Kavas on moonahoidlate ehitamine. Riik arendab ka it ja ehitab valmis Narva linnaku.