Püsiv jääkate jäi sooja talve tõttu Läänemerel tulemata

Viimastel nädalatel on ajakirjanduses kirjutatud möödunud talve jääoludest. Näiteks jääle mineku keelamisest, kalameestest jääl, uisumiskatest merejääl, jäähooaja kestvusest, jää paksusest ja kliimamuutuse mõjust merejääle. Kõiki neid teemasid ühendab vajadus täpse jääolude info järele. Seda kirjutasid Tallinna Tehnikaülikooli teadurid Mariliis Kõuts ja Rivo Uiboupin.

Uue kliimateenuse andmete järgi jäi talvel tulemata. Merel algas keskmisest veidi hiljem, jaanuari alguses. Jääkatte ulatus oli tänavu 2019/2020 aasta miinimumi ja viimase 30 aasta keskmise vahel. Jääkate kattis alla 100 000 ruutkilomeetri ehk vähem kui neljandiku Läänemere pindalast.

Tallinna Tehnikaülikooli kaugseire kliimateenus võimaldab jälgida Läänemere jäätingimusi ja võrrelda neid varasemate aastatega. Veebilehelt leiab jää leviku ja jäätekke tõenäosuse kaardid. Samuti on võimalik võrrelda jää ulatust pikaajalise (30 aasta) klimatoloogilise keskmisega. Teenus annab infot nii satelliitpiltidel kui ka graafikute kujul.

Jääulatuse tipphetk oli 20. veebruari paiku, kui jääkattis ligi 95 000 ruutkilomeetrit. Peale vabariigi aastapäeva hakkas jääkate kiiresti sulama, kuna ilmad läksid soojaks. Tänavune lühike jääperiood hõlmas peamiselt . oli peaaegu . 12. märtsiks oli jääulatus kahanenud sama väikeseks kui märtsi keskpaigas 2019/2020 aasta soojal talvel.

Märtsikuu oli tavapärasest soojem. Merepinna temperatuur Eestit ümbritseval merealal on kuni kolm kraadi kõrgem kui viimase 30 aasta keskmine. See on kliima vaates suur erinevus. Selle tulemusena on meres tekkinud ka soojem piirkond.

Merejääl on Läänemere ökosüsteemis suur roll. See mõjutab nii loomi kui inimesi. Näiteks viigerhüljes ja hallhüljes vajavad jääd poegimiseks. Hallhüljes suudab kohaneda, kuid viigerhülgede jaoks on jää puudumine suur probleem. Badiajatel sureb hallhüljeste poegadest umbes iga kolmas, viigritel aga 80-90 protsenti poegadest.

Ka on seotud merejääga. Nad kogunevad vähestesse kohtadesse, kus jää on piisavalt tugev. Pärnu jõel oli jääuputu puhul näha, kuidas jää kiiresti sulas. Juba nädal hiljem kehtis seal .

Kliimamuutuste tõttu peame harjuma väheneva merejääga. Samas ei saa me seda lihtsustatult vaadata. Tulevikus võib siiski tulla jäärohkeid talvi, mis pakuvad võimalusi ja mõjutavad mere ja ranniku infrastruktuuri – sadamaid, laevaliiklust ja jäämurde teenuse planeerimist.

Läänemere jääkatte kliimateenus kasutab e andmeid. Teenus aitab kaasa ka kliimamuutustega kohanemisele Eestis ja mere taastuvenergia digitaalse kaksiku arendamisele.