14.Märts 2025

Püsiv jääkate jäi sooja talve tõttu Läänemerel tulemata

Persistent ice cover did not form in the Baltic Sea due to the warm winter

Viimastel nädalatel on ajakirjanduses kirjutatud möödunud talve jääoludest. Näiteks jääle mineku keelamisest, kalameestest jääl, uisumiskatest merejääl, jäähooaja kestvusest, jää paksusest ja kliimamuutuse mõjust merejääle. Kõiki neid teemasid ühendab vajadus täpse jääolude info järele. Seda kirjutasid Tallinna Tehnikaülikooli teadurid Mariliis Kõuts ja Rivo Uiboupin.

Uue kliimateenuse andmete järgi jäi talvel tulemata. Merel algas keskmisest veidi hiljem, jaanuari alguses. Jääkatte ulatus oli tänavu 2019/2020 aasta miinimumi ja viimase 30 aasta keskmise vahel. Jääkate kattis alla 100 000 ruutkilomeetri ehk vähem kui neljandiku Läänemere pindalast.

Tallinna Tehnikaülikooli kaugseire kliimateenus võimaldab jälgida Läänemere jäätingimusi ja võrrelda neid varasemate aastatega. Veebilehelt leiab jää leviku ja jäätekke tõenäosuse kaardid. Samuti on võimalik võrrelda jää ulatust pikaajalise (30 aasta) klimatoloogilise keskmisega. Teenus annab infot nii satelliitpiltidel kui ka graafikute kujul.

Jääulatuse tipphetk oli 20. veebruari paiku, kui jääkattis ligi 95 000 ruutkilomeetrit. Peale vabariigi aastapäeva hakkas jääkate kiiresti sulama, kuna ilmad läksid soojaks. Tänavune lühike jääperiood hõlmas peamiselt . oli peaaegu . 12. märtsiks oli jääulatus kahanenud sama väikeseks kui märtsi keskpaigas 2019/2020 aasta soojal talvel.

Märtsikuu oli tavapärasest soojem. Merepinna temperatuur Eestit ümbritseval merealal on kuni kolm kraadi kõrgem kui viimase 30 aasta keskmine. See on kliima vaates suur erinevus. Selle tulemusena on meres tekkinud ka soojem piirkond.

Merejääl on Läänemere ökosüsteemis suur roll. See mõjutab nii loomi kui inimesi. Näiteks viigerhüljes ja hallhüljes vajavad jääd poegimiseks. Hallhüljes suudab kohaneda, kuid viigerhülgede jaoks on jää puudumine suur probleem. Badiajatel sureb hallhüljeste poegadest umbes iga kolmas, viigritel aga 80-90 protsenti poegadest.

Ka on seotud merejääga. Nad kogunevad vähestesse kohtadesse, kus jää on piisavalt tugev. Pärnu jõel oli jääuputu puhul näha, kuidas jää kiiresti sulas. Juba nädal hiljem kehtis seal .

Kliimamuutuste tõttu peame harjuma väheneva merejääga. Samas ei saa me seda lihtsustatult vaadata. Tulevikus võib siiski tulla jäärohkeid talvi, mis pakuvad võimalusi ja mõjutavad mere ja ranniku infrastruktuuri – sadamaid, laevaliiklust ja jäämurde teenuse planeerimist.

Läänemere jääkatte kliimateenus kasutab e andmeid. Teenus aitab kaasa ka kliimamuutustega kohanemisele Eestis ja mere taastuvenergia digitaalse kaksiku arendamisele.

In recent weeks, the media has covered the ice conditions of the past winter. For example, about the prohibition of going on the ice, fishermen on the ice, ice skating on sea ice, the duration of the ice season, the thickness of the ice, and the impact of climate change on sea ice. All these topics are united by the need for accurate information on ice conditions. This was written by Tallinn University of Technology researchers Mariliis Kõuts and Rivo Uiboupin.

According to the new climate service data, a persistent and extensive ice cover did not form in the Baltic Sea this winter. Ice formation on the sea began slightly later than average, at the beginning of January. The extent of ice cover this year was between the 2019/2020 minimum and the 30-year average. The ice cover was less than 100,000 square kilometers, or less than a quarter of the Baltic Sea's area.

The remote sensing climate service of Tallinn University of Technology allows monitoring the ice conditions of the Baltic Sea and comparing them with previous years. The website provides maps of ice distribution and ice formation probability. It is also possible to compare the extent of ice with the long-term (30-year) climatological average. The service provides information both in satellite images and in the form of graphs.

The peak moment of ice extent was around February 20, when the ice covered nearly 95,000 square kilometers. After the Republic's anniversary, the ice cover began to melt rapidly as the weather warmed up. This year's short ice period mainly covered narrow coastal areas. Northern Estonia was almost ice-free. By March 12, the ice extent had decreased to the same small size as in mid-March of the 2019/2020 warm winter.

March was warmer than usual. The sea surface temperature in the sea area surrounding Estonia is up to three degrees higher than the 30-year average. This is a significant difference from a climate perspective. As a result, a warmer area has also formed in the sea.

Sea ice plays a significant role in the Baltic Sea ecosystem. It affects both animals and humans. For example, ringed seals and grey seals need ice for breeding. Grey seals can adapt, but the lack of ice is a major problem for ringed seals. In years of poor ice conditions, about one-third of grey seal pups die, while 80-90 percent of ringed seal pups do not survive.

Ice fishermen are also connected to sea ice. They gather in few places where the ice is strong enough. On the Pärnu River, the rapid melting of the ice was evident during the ice jam. A week later, there was already a ban on going on the ice.

Due to climate change, we must get used to decreasing sea ice. However, we cannot simplify this issue. In the future, there may still be winters with abundant ice, which offer opportunities for winter tourism and affect the infrastructure of the sea and coast – ports, shipping, and icebreaking service planning.

The Baltic Sea ice cover climate service uses data from the Copernicus Marine Service. The service also contributes to climate change adaptation in Estonia and the development of the digital twin of marine renewable energy.