Eesti on saanud
süsinikukvoodi müügist
palju raha. Alates 2013. aastast on tulu üle 2,3 miljardi eurot.
süsinikukvoodi müügist
Tõlge fraasile: süsinikukvoodi müügist
EN
from carbon quota sales
Suur osa rahast läheb
transpordi ja liikuvuse valdkonda
. Selleks on kasutatud üht miljardit eurot. Hoonete energia säästmiseks on kasutatud 446 miljonit eurot. Taastuvenergia jaoks on kasutatud 175 miljonit eurot.
transpordi ja liikuvuse valdkonda
Tõlge fraasile: transpordi ja liikuvuse valdkonda
EN
to the transport and mobility sector
Raha läheb ka
teadusele ja loodushoiule
. Teaduse jaoks on kasutatud peaaegu 164 miljonit eurot. Loodushoiu ja
kliimamuutuste jaoks
on kasutatud 37 miljonit eurot.
teadusele ja loodushoiule
Tõlge fraasile: teadusele ja loodushoiule
EN
for science and nature conservation
kliimamuutuste jaoks
Tõlge fraasile: kliimamuutuste jaoks
EN
for climate change
Möödunud aastal kasutati raha Rail Balticu rajamiseks. Samuti elektrifitseeriti raudteed. Osteti kuus uut elektrirongi. Rongid tulevad Eestisse 2026. aastal.
Tehti töid Virtsu ja Kuivastu sadamate juures. Sadamad peavad olema valmis
uue elektriparvlaeva jaoks
.
uue elektriparvlaeva jaoks
Tõlge fraasile: uue elektriparvlaeva jaoks
EN
for the new electric ferry
Hoonete energia säästmiseks remonditi mõningaid hooneid. Ehitatigi uusi
vähese energiaga hooneid
.
vähese energiaga hooneid
Tõlge fraasile: vähese energiaga hooneid
EN
low-energy buildings
Kirde-Eestisse ehitatakse tuulikuid. Vaindloo saarel tehakse töid
taastuvenergia
jaoks.
taastuvenergia
Tõlge fraasile: taastuvenergia
EN
renewable energy
Vähendati teatrite elektrikulusid. Toetati ka Võrtsjärve ja mere seiret. Tehti töid
geotermaalenergia
jaoks.
geotermaalenergia
Tõlge fraasile: geotermaalenergia
EN
geothermal energy
Ehitatakse uusi hooneid, mis aitavad
üleujutuste vastu
. Need on näiteks Paides, Pärnus ja Haapsalus.
üleujutuste vastu
Tõlge fraasile: üleujutuste vastu
EN
against floods
CO2 ühikute müügist saadav tulu tuleb
Euroopa Liidu süsteemist
. Ettevõtted peavad maksma, kui nad reostavad õhku. See sunnib neid kasutama
puhtamaid tehnoloogiaid
.
Euroopa Liidu süsteemist
Tõlge fraasile: Euroopa Liidu süsteemist
EN
from the European Union system
puhtamaid tehnoloogiaid
Tõlge fraasile: puhtamaid tehnoloogiaid
EN
cleaner technologies
Eestis kasutatakse seda raha kliima- ja energiaprojektide jaoks. Süsteemis on 37 suurt ettevõtet ja üks lennufirma.
Alates 2024. aastast kuulub süsteemi ka meretransport. 2026. aastast on süsteemis 16 Eesti laevafirmat koos 53 laevaga.
Estonia has earned a lot of money from the sale of carbon quotas. Since 2013, the revenue has exceeded 2.3 billion euros.
A large portion of the funds goes to the transport and mobility sector. One billion euros has been allocated for this purpose. For building energy savings, 446 million euros have been used. For renewable energy, 175 million euros have been used.
The money also goes to science and nature conservation. Almost 164 million euros have been allocated for science. For nature conservation and climate change, 37 million euros have been used.
Last year, the money was used for the construction of Rail Baltica. Railways were also electrified. Six new electric trains were purchased. The trains will arrive in Estonia in 2026.
Work was carried out at the ports of Virtsu and Kuivastu. The ports must be ready for the new electric ferry.
Some buildings were renovated to save energy. New low-energy buildings were also constructed.
Wind turbines are being built in northeastern Estonia. Work is being done on the island of Vaindloo for renewable energy.
The electricity costs of theaters were reduced. Support was also provided for monitoring Lake Võrtsjärv and the sea. Work was done for geothermal energy.
New buildings are being constructed to help against floods. These are, for example, in Paide, Pärnu, and Haapsalu.
The revenue from the sale of CO2 units comes from the European Union system. Companies must pay if they pollute the air. This encourages them to use cleaner technologies.
In Estonia, this money is used for climate and energy projects. The system includes 37 large companies and one airline.
Since 2024, maritime transport has also been included in the system. From 2026, the system will include 16 Estonian shipping companies with 53 ships.