Valitsus otsustas, kuidas jaotada Euroopa Liidu toetusi Eestile järgmise perioodi jooksul. Otsuse järgi kasutatakse rohkem toetusi Eesti julgeoleku jaoks.
Valitsus kiitis heaks esmase plaani Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodiks. See plaan näeb ette, kuidas Eesti kasutab Euroopa Liidu raha. Plaan koosneb viie peamisest osast: majandus ja konkurentsivõime, julgeolek, maaelu, haridus ja
hea valitsemine
.
hea valitsemine
Tõlge fraasile: hea valitsemine
EN
good governance
Esimese plaani järgi läheb üle poole toetustest majanduse ja julgeoleku arendamiseks. 38% toetustest läheb maaelu, põllumajanduse ja toiduvaldkonda. Hariduse ja sotsiaalse sidususe jaoks reserveeritakse 10% ning hea valitsemise jaoks ligikaudu 1%.
Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jaoks saab Eesti ligikaudu 6,5 miljardit eurot. Esialgne plaan hõlmab 5,5 miljardi euro suurust investeeringut. Lõplik summa selgub pärast läbirääkimisi Euroopa Liiduga.
260 miljonit eurot kasutatakse tööstuse ja teaduse arendamiseks. Lisaks on plaanis investeerida 45 miljonit eurot ettevõtete digitaliseerimisse ja automatiseerimisse. Samuti toetatakse
küberturvalisus
t ja bürokraatia vähendamist.
küberturvalisus
Tõlge fraasile: küberturvalisus
EN
cybersecurity
108 miljonit eurot läheb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks väljaspool suuremaid linnu. Lisaks on plaanis arendada tööstusalasid, et luua töökohti üle Eesti.
Siseturvalisuse valdkonnas ostetakse mitmeotstarbelised kopterid ja seirelennuk. Politsei lennuvõimekust uuendatakse, et tagada
piiride valvamine
ja hädaabikorraldus. Euroopa Liidu raha kasutatakse ka välispiiri valvamise ja rände haldamise täiustamiseks.
piiride valvamine
Tõlge fraasile: piiride valvamine
EN
border surveillance
Planeeritakse luua rohkem varjumisvõimalusi ning parandada
kriisiinfo
t, et inimesteni jõuaks kiiresti ajakohane info.
kriisiinfo
Tõlge fraasile: kriisiinfo
EN
crisis information