Meediaettevõtted: uus meediateenuste eelnõu ei taga piisavat allikakaitset

Meediaettevõtted: uus meediateenuste eelnõu ei taga piisavat allikakaitset

Uue meediateenuste seaduse eelnõu on saanud meediaettevõtetelt palju kriitikat. Näiteks on nende sõnul eelnõus allikakaitset puudutavad punktid üle võetud määrusest väiksemas mahus.

Eestis ei ole eraldi allikakaitseseadust. Allikakaitse punkt lisati meediateenuste seadusesse 15 aastat tagasi. Seda tehti, sest allikakaitse oli enne kirjas ainult ERR-i seaduses. Kultuuriministeerium ei pea vajalikuks luua uut allikakaitse seadust.
Uue eelnõu kohta räägib i meedianõunik Andres Jõesaar. Ta ütleb, et on Eesti seadustes juba alates 2010. aastast. Ta lisab, et uus seadus ei muudaks allikakaitse tingimusi.
Meediaettevõtete liit ja Duo Meedia Networks kritiseerivad eelnõu. Nad arvavad, et see ei kaitse . Näiteks Pegasus tarkvara pole eelnõus mainitud. Meediaettevõtete liidu juht Väino Koorberg räägib, et Eesti peaks üle võtma e täielikult.
Koorberg ütleb, et pole eelnõus selgelt kirjas. Ta leiab, et allikakaitsel tuleks vältida piiranguid ajakirjanikele. Jõesaar ei pea t mõeldavaks. Ta ütleb, et ajakirjanikul ei tohiks olla õigus varjata rasket kuritööd.
Uus eelnõu laiendab allikakaitset ka ajakirjanikuga lähedases suhtes olevale isikule. Meediaettevõtete liit arvab, et see määratlus on liiga kitsas. Jõesaar leiab, et mõiste on õige.
Meediaettevõtete liit soovib allikakaitse teemal põhjalikumat arutelu. Koorberg ütleb, et allikakaitse küsimus pole eelnõus lõpuni lahendatud. Ta arvab, et Eesti vajab selget i. Kultuuriministeerium leiab, et eelnõus rakendatakse t piisavalt.
Meediateenuste seaduse muutmine on olnud töös juba pikalt. Uuendatud eelnõu on läbinud i. Seadusemuudatus peaks jõustuma järgmisel aastal.