Raport: Eesti tervishoid vajab otsust, kas panna rõhk riigi või erarahale

tugineb solidaarsele ravikindlustusele. Kaks kolmandikku tervishoiu tuludest on töötavate inimeste makstav . Tervishoiudkulud on kasvanud kolm korda suuremaks võrreldes 2010. aastaga, sest teenused on kallinenud.

Kolmapäeval tutvustatud raportis võeti arvesse, et kaitsekulud püsivad kõrged ja uusi raha tervishoidu ei saa. Võtmetähtsusega on – terved maksavad haigete eest, noored eakate eest. Raport pakub kolme võimalikku stsenaariumit kuni 2035. aastani.

Esimeses stsenaariumis "Digilootus" panustatakse tugevalt digilahendustesse ja tervisetehnoloogiatesse. See algab 200 miljoni eurose investeeringuga le, et võita aega teiste meetmete jõustumiseks. Haiglate ja perearstide infosüsteemid ühendatakse ning luuakse AI-otsustustood ja automaatne dokumenteerimine.

Teine stsenaarium "Turutervishoid" suurendab e rolli. Inimeste omaosalus kasvab, aga kulud vähenevad. Esialgu toob see süsteemi lisaraha, kuid ilma riigi panuse kasvuta nõrgeneb avalik tervishoid. Kvaliteedi- ja ligipääsuerinevused elanikkonnagruppide vahel kasvavad.

Kolmas stsenaarium "Liiga vähe ja liiga hilja" on kõige halvem. Riik ootab ja loodab, et olukord paraneb ise. Rahastamine püsib praeguse tulubaasi juures, kuid reservid kahanevad. Teenuste kvaliteet ja kättesaadavus langevad järsult.

Kõigi kolme stsenaariumi võtmeküsimus on, kui tugev peab olema . Vaja on otsustada, kas laiendada maksubaasi või suurendada e rolli. Digilahendustele panustamise mõju on raske prognoosida.

Raportis pakutakse nelja võimalikku lahendusteed: uued tervisemaksud, e laiendamine, digilahendustele panustamine või . Digilahendustele panustamine võib tuua pikaajaliselt suuri säästusid, kuid nõuab suuri investeeringuid.

Tervishoiukulude kasvu peapõhjused on ja teenuste kasvanud kasutamine. Palgatõus on tunduvalt vähendanud . Rahvastiku vananemine ja teenuste kasutamine on samuti kulude kasvu põhjuseks.

Eestis moodustavad tervishoiukulud 7,5 protsenti SKP-st, Euroopa keskmine on 10,2 protsenti. Kui Eesti tervishoiu rahastamine oleks EL-i keskmisel tasemel, oleks Eestis igal aastal ligikaudu miljard eurot enam. Tervishoiukulude kasv on viinud selleni, et kulud ületavad tulusid igal aastal kuni 100 miljoni euro võrra.

Erakindlustus Eestis katab juba ligikaudu kümnendikku töötajaid. Enim kasutavad t 25-39-aastased kõrgharitud hea tervisega inimesed.