Pealtnägija eksperiment: kuidas värvatakse telefonikelme?

Eestis on kasvanud. Pettused tehakse enamasti eesti keeles. Politsei, pankad ja meedia hoiatavad, kuid petukõnesid tehakse ikka rohkem.

Äripäeva ajakirjanik Polina Volkova leidis Telegramist kuulutuse, kus pakuti hea eesti keele oskajale tööd Ukrainas. Kuulutuses öeldi, et tööandja katab ja pakub boonuseid. Palk võib olla kuni 5000 euro nädalas.

Politsei näeb selliseid kuulutusi . Kuulutustes kirjeldatakse täpselt töökoha kohta ja palku.

Pealtnägija ja Äripäeva ajakirjanikud korraldasid eksperimendi, kus nad pakkusid ennast kelmide tööle. Esialgu käis suhtlus chati kaudu. Värbaja rääkis ja kontrollis kandidaati. Kui kõik oli korras, edastati kandidaat järgmisele inimesele, kes võttis ühendust Telegramis.

Mõne päeva pärast lepiti kokku . Venekeelne ajakirjanik Artur Tooman kehastus Tallinnas elavaks Sergeiksi, kes oli huvitatud kõnekeskuse tööst. Intervjuus öeldi, et lepingut ei ole, aga tööd teha saab.

Politsei ütleb, et sellised värbamised on viimasel aastal rohkem levinud. Sageli värvatakse inimesi kõnekeskusesse, kus tehakse pettusi. Pettused toimivad läbi kahe kõne: esimene kõne näiteks nimel, teine pangast.

Viimastel aastatel on Eestis toimunud suuri telefonipettusi. Ohvreid oli 59 ja nendelt peteti välja umbes 600 000 eurot. Pettijad esinesid politsei, panga või maksuameti töötajate rollis.

Ohvrid olid nii noored kui vanad, lihtsad ja kõrgharitud inimesed. Mõned kaotasid väga palju raha. Pettijad võtsid ära nii kui füüsilise pangakaardi .

Värbati ka , kes kohtasid ohvritega ja võtsid nende pangakaardid. Hiljutises kohtuasjas oli viis noort, kes olid kullerite rollis. Kõik olid vene keelt kõnelevad ja umbes 20-aastased.

Kullerid said raha välja võtmisest 5-10% tulu. Politsei ei suutnud välja selgitada, kes raha edasi andis.

Darja, üks , ütles, et ta sai hiljem aru, et osales kelmuses. Ta ei teadnud täpselt, mis toimub.

Politsei sai kulleritele jälile tänu ohvrite avaldustele. Darja ja teised kelmid tunnistasid süüd ja mõisteti . Nad pidid tagasi maksma kõik petetud raha.

Eksperimendi jätkus. Värbajad olid huvitatud eesti keelt kõnelevatest inimestest. Nad öeldi, et kui keegi räägib eesti või leedu keelt, siis töökoht on Ukrainas Užgorodis. Töötingimused on hea: palk 1600 eurot, ja sõit.

Värbajad kontrollisid kandidaatide eesti keele oskust. Jaanuaris toimus järgmine intervjuu, kus seda kontrolliti. Kandidaat sai hakkama.

Kui katse tegijad hakkasid venitama, läks värbaja närvi. Ta ütles, et kandidaat saab Ukrainas mugavad tingimused ja palka.

Poliis ütleb, et on raske tabada kõnekeskuste juhte. Kuigi tehakse rahvusvahelist koostööd, tekivad uued kõnekeskused kiiresti.

Prokurör Neare-Vaarmanni sõnul on lihtne jälgi peita. Näiteks telefonikõned võivad näida, et tehakse Saksamaalt, aga tegelikult ei tea, kust helistatakse.

Darja lisab, et paljud Eestis töötavad Ukrainas kelmidena. Ta usub, et kelmid ei saa kunagi kõike raha tagasi maksta.