Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonaotsustesse

Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse

Eesti teadlased leidsid, et loodushuviliste kogutud andmeid kasutatakse keskkonnaotsustes harva. Ametnikud vajavad paremaid juhiseid, et andmed oleksid kasutatavad.

, et inimesed aitavad teadustöös kaasa. Näiteks , või . Eesti teadlased uurisid, kas ametnikud kasutavad neid andmeid otsuste tegemisel.
Uuring näitas, et ametnikud kasutavad harrastajate andmeid harva. Carmen Kilvits ütles, et ametnikud . Samuti ei tea paljud ametnikud piisavalt harrastusteadusest. Mõned ametnikud otsivad aga andmeid ja kasutavad neid.
Eike Tammekänd ütles, et . Mõned andmed on head ja need kantakse loodusinfosüsteemi. Teised andmed on ebatäpsed ja neid ei saa kasutada. Ametnikud , kuid aega ja ressurssi on vähe.
Marju Keis rääkis, et andmed peaksid minema suurematesse süsteemidesse. Näiteks või PlutoF-i. Siis on suur võimalus, et neid kasutatakse. Andmeid kasutatakse ka .
Eike Tammekänd ütles, et oluline on . Carmen Kilvits lisas, et harrastajate andmed on olulised, sest .