Mihkelson: Abu Dhabi kohtumist rahukõnelusteks nimetada on liialdus

Täna algasid läbirääkimised Ukraina, Venemaa ja USA vahel.

Marko Mihkelson ütleb, et need kohtumised ei ole . Ta arvab, et Venemaa kasutab neid kohtumisi oma tingimuste pealesurumiseks.

USA, Ukraina ja Euroopa esindajad konsulteerisid enne põhikõnelusi. Mihkelson usub, et Venemaa soovib oma tingimusi suruda nii Ukrainale kui ka läänemaailmale.

Trumpil on vahevalimised möödas. Ta vajab . Tempo on väga kõrge.

Ameeriklastel on soov kiiresti liikuda kokkuleppele Venemaaga. See on seotud nende vahevalimistega.

Venemaa soovib Ukraina allaandmist ja Euroopa julgeolekusüsteemi muutmist. See on nende pikaajaline eesmärk.

Euroopa esindajad on Abu Dhabis kohal. Seal on võimalik tempot pisut aeglustada.

Venemaa ei soovi . Nad ei taha anda Euroopale aega ennast koguda.

Ukraina ütleb, et ei ole vastuvõetav. Nad on nõus sõjategevuse külmutamisega.

Ukraina ei nõustu Krimmi, Luhanski või teiste e loovutamisega Venemaale.

Mihkelson arvab, et on vaja olla tähelepanelik. Palju räägitakse võimalikust Euroopa jagamisest.

Putini ja Trumpi kohtumine võib toimuda G20 liidrite kohtumisel USA-s.

Venemaa on öelnud, et USA ei pea Alaska kokkuleppeid kinni.

Euroopas kardetakse, et USA ja Venemaa lepivad taas üle Euroopa peade kokku.

Venemaa nõuab, et NATO peaks tagasi minema 1997. aasta piiridesse. See tähendaks ut.

Mõned liitlasriigid võivad arvata, et Venemaa muretele tuleb vastata. See võib ajendada Venemaad agressiivsemale tegevusele.

Kas peaks üldse läbirääkimisi pidama? Mõned vaatlejad ütlevad, et parem on rääkida, kui mitte rääkida.

Eelmised kõnelused toimusid kümme kuud tagasi. Viimati kohtuti veebruaris.

Ukraina kolleegide arvates on positiivne saada teada, millised argumendid on Venemaa poolt.

Praegu kõige olulisem on . Loodetavasti annab see kohtumine tulemuse e kaudu.

Ukraina soovib saavutada ja . Nad loodavad, et on võimalik edasi liikuda.