Reiska: akadeemilise vabadusega on Eestis väga hästi

Priit Reiska ütleb, et Eesti ülikoolides on akadeemilise vabadusega väga hästi. Ta räägib, et Tallinna Ülikool on varem olnud häbelik oma e osas. Nüüd aga on soov noorte seas kasvanud.

Reiska ütleb, et Tallinna Ülikool on Eesti parim õpetajate koolitaja. Kuid varem pole seda piisavalt rõhutatud. Ülikool loodi 21 aastat tagasi erinevate osapoolte poolt. Nende hulgas oli rakenduskõrgkooli, erakõrgkooli ja raamatukogu.

Õpetajate koolitus on üks ülikooli tähtsamaid ülesandeid. Loodusainete õpetajate puudus on suur. Näiteks ühes koolis oli 70-aastane füüsikaõpetaja noorim kahest õpetajast. Riigikontrolli andmetel ei vasta paljud õpetajad kvalifikatsiooninõuetele.

Siiski on julgustav, et loodusainete õpetajateks õppida soovijaid on rohkem. Nelja aasta eest oli neid seitse, nüüd on 27. Kuid see ei piisa kvalifitseeritud õpetajate koolitamiseks. Selleks pakuvad mikrokraade.

Reiska ei nõustu, et ülikool peaks keskenduma ainult ele. Tal on ka teisi tähtsaid ülesandeid. Näiteks , mida mujal ei õpetata.

Haridusministeerium ja Tallinna Ülikool vaidlevad juristide koolituse üle. Ülikool tahab suurendada t, kuid ministeeerium ei anna selleks lisaraha. Reiska loodab, et kohtusse minna ei pea.

Reiska arutleb ülikoolide tuleviku üle. Ta usub, et ei anna praegu kasu. Iga ülikool on oma eripäraga. Koostöö on oluline, eriti es.

Üliõpilased peavad tihti õppimise kõrvalt töötama. See võib pikendada a. Reiska mõistab seda, sest elu on kallim kui varem. Kuid ta tahaks, et üliõpilased saaksid keskenduda õppimisele.

Reiska räägib ka akadeemilisest vabadusest. Ta usub, et Eesti ülikoolides on see väga hea. Läänes võib olla probleeme, kui ühes kohas kogunevad inimesed sarnaste vaadetega. Eestis on erinevaid ülikoole, mis on oluline.

Lõpuks ütleb Reiska, et ülikoolid peaksid rohkem tegema koostööd tööandjatega. Ühiskond vajab haritud inimesi. Kõrgharidus on .