Õppekohata noorte arv on vähenenud

Tallinnas on vähem noori, kes ei lähe . Eelmisel aastal oli ligi 350 sellist noort, aga nüüd on neid palju vähem. Tallinna haridusameti andmetel on praegu 94 noort ilma õppekohata, aga tegelikult on neid veelgi vähem.

Krista Keedus, Tallinna hariduse osakonna juht, ütleb, et EHIS-e andmed ei ole täpsed, sest mõned andmed pole veel sisestatud. Näiteks on mõned noored õppimas välismaal või ootavad kutsekoolides vastust.

Linna hinnangul on ligi 50 noort, kellel on tõeline probleem edasiõppimisega. Mõnede vanematega ei ole saadud ühendust, sest nende . Paljudel noortel on ja nad ei oska teha õigeid valikuid.

Paljudel noortel on probleem ega. See on seotud ka halbade põhikooli tulemustega. Mõnedel on ka , mis piiravad nende valikuid.

Tallinn tegeleb kõigi õppekohata jäänud noortega ja aitab neid. Krista Keedus ütleb, et suurem osa vanematest on vastanud, aga mõned ei ole veel.

Õppivate noorte arv on kasvanud. Krista Keedus ütleb, et nüüd on palju noori, kes tahavad õppida ja teevad seda ka. Eelmisel aastal oli Tallinnas peaaegu 350 noort, kes ei läinud edasi õppima, aga nüüd on neid palju vähem.

Eestis on kokku 204 õppekohata noort. Enim neid on Harju maakonnas, kus neid on 129. Tartu maakonnas on 19 ja Ida-Viru maakonnas 18 õppekohata noort.

Elo Eesmäe, haridusministeeriumi nõunik, ütleb, et iga noore olukord on erinev ja vajab eraldi lahendust. Kohalikud omavalitsused peavad leidma sobiva lahenduse iga noore jaoks.

Õppimiskohustus kehtib alates 2025/2026. õppeaastast. Kui laps lõpetab põhikooli enne 1. septembrit 2025, siis tal ei ole t. Kui laps lõpetab põhikooli 2026. aasta kevadel ja on alla 18, siis ta peab jätkama õpinguid.