Eesti valik: 79 pagulast, ekspertide lähetamine või miljonimakse

Euroopa Liidu riigid leppisid eelmisel aastal kokku uues rändepaketis. Neid on plaanis järgmisel ja ülejärgmisel aastal ümber jagada kuni 30 000 pagulast. Need inimesed on tulnud Euroopa Liitu Lähis-Idast või Põhja-Aafrikast. Nad ootavad oma asüülitaotluse menetlemist Lõuna-Euroopa riikides, nagu Itaalia, Kreeka, Hispaania, Küpros või Malta.

Janek Mägi, Siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna juhataja, selgitas ERR-ile, et Eestil on kolm valikut. Need on: võtta vastu 79 põgenikku, saata Lõuna-Euroopasse ametnikke appi või maksta ühekordne solidaarsuspanus 1,7 miljonit eurot. Neid võimalusi saab ka kombineerida.

Teistel liikmesriikidel on sarnased valikud. Näiteks Leedu peab võtma vastu 158 pagulast või maksma kolm miljonit eurot. Iga põgeniku eest annab Euroopa Komisjon kaasa 10 000 eurot. See aitab katta inimeste vastuvõtmise kulusid. Eesti saaks 79 inimese vastuvõtmise eest .

Kui Eesti põgenikke ei soovi vastu võtta, siis on võimalik saata Lõuna-Euroopasse eksperte. Nad aitaksid põgenike menetlemise koormust vähendada. Need eksperdid võivad olla näiteks piirivalvurid või vastuvõtukeskuste töötajad.

Kui Eesti ei soovi põgenikke vastu võtta ega eksperte saata, siis on kolmas variant. See on maksta Lõuna-Euroopa riikidele 1,7 miljonit eurot.

Euroopa Komisjon plaanib ülejärgmisel aastal ümber paigutada kuni 30 000 põgenikku. See tähendab, et ka järgmisel aastal peab Eesti otsustama, kas võtta riiki 79 inimest või maksta 1,7 miljonit eurot.

Siseministeerium eelistab . Janek Mägi sõnul peaks valitsus otsustama aasta lõpus, novembris või detsembris. Kui põgenikke tahatakse vastu võtta, siis peab selle otsuse kinnitama ka riigikogu.

Mägi ütles, et eksperdid saaksid Lõuna-Euroopast kogemuse, mida Eestist on raske saada. Euroopa Komisjon teeb 15. oktoobril Eestile ja teistele riikidele täpsema ettepaneku.

järgmise aasta teises pooles. Kuid tõenäolisem on, et nad tulevad ülejärgmisel aastal.

Euroopa Liidu andmetel registreeriti maikuus 64 000 asüülitaotlust. See on vähem kui 2024. aastal. Kõige rohkem taotlesid varjupaika Süüria, Afghanistani, Venezuela, Türgi ja Kolumbia kodanikud.