Vene hävitajate alla tulistamine oleks olnud viga

Kindralleitnant Andrus Merilo ütles, et Vene hävitajate alla tulistamine oleks olnud . Paljud liitlased poleks sellest sammust aru saanud. Kui Venemaa ületab piiri ja NATO peab jõudu kasutama, siis teeb NATO seda otsustavalt.

19. septembril sisenesid kolm Vene hävitajalennukit Eesti õhuruumi . Lennukid olid seal ligi 12 minutit. Neid jälgisid Soome, Itaalia ja Rootsi õhuväe hävitajad. Merilo ütles, et korraldati vajalikud protseduurid ja luuti alus diplomaatilistele protsessidele.

Merilo ei nõustunud, et tegu oli Venemaa testiga. Ta ütles, et Venemaa vaatab meid samamoodi, nagu meie teda. Venemaa ei vaja meid testida. See oli pigem , mis pidi tekitama .

Merilo ütles, et Vene hävitajad olid Eesti õhuruumis liiga kaua. Ta nimetas Venemaa tegevust . Sellise eskalatsiooniga mängimine on . Meie inimeste kaitseks oleme valmis kasutama .

Vene hävitajate relvad olid teada, kuid need ei olnud maismaasihtmärkide hävitamiseks. Tänapäevased relvasüsteemid on väga võimsad. Eestis sihtmärkide hävitamiseks ei pea lennukid isegi Venemaalt välja tulema. Seega ei olnud ja lennukeid ei lastud alla.

Kui jõudu oleks tarvis kasutada, siis peaks selle otsuse tegema NATO. Eesti kaitseväe juhatajal pole sellist õigust. Ohuhinnang Eestis pole muutunud. Konventsionaalse sõjalise rünnaku oht pole tõusnud.

Venemaa on Ukrainas kinni ja tal pole jõudu teist sõjalist operatsiooni käivitada. Ohuhinnang muutub kogu aeg, sest näeme erinevaid tegevusi Euroopas. See on normaalne protsess. Me ei pea kartma, vaid valmistuma.

Kui olukord muutub veelgi ohtlikumaks, siis võib NATO muuta õhuturbemissiooni õhukaitsemissiooniks. Peame olema valmis otsustavalt jõudu kasutama ja ohu elimineerima võimalikult varases faasis.