Katkumuistendid ja kriisikommunikatsioon

Katkumuistendid ja kriisikommunikatsioon

Vana rahvajuttudest ja tänapäeva kriiside kohta rääkimisest on palju õppida. Mõlemad õpetavad, kuidas ohtudega toime tulla.

Katkumuistendid ja tänapäeva kriiside kohta rääkimisel on palju ühist. Mõlemad õpetavad inimesi, kuidas .
Vana rahvajuttudes öeldakse täpselt, . Näiteks antakse juhised, või mida teha, et . Tänapäeval öeldakse tihti lihtsalt, mida mitte teha.
Teadlased leidsid, et vanad jutud ja tänapäeva on sarnased. Mõlemad räägivad ohtudest ja aitavad inimesi nendega toime tulla. Vanades juttudes on aga rohkem rõhku sellel, mida inimene ise teha saab.
Inimesed on alati tahtnud teada, kust oht tuleb ja . See on nii vanades juttudes kui ka tänapäeva kriisiteadetes. Näiteks koroona ajal öeldi lihtsalt " !", aga inimesed tahtsid teada, mida veel teha saab.
Vana rahvajuttudes on oht tihti konkreetne. Näiteks lendab järv ära, kui inimesed teevad midagi rumalat. Tänapäeval näeme ka lihtsaid kaarte, kus oht on punasega märgitud. Tegelikult on ohtud aga keerulisemad.
Kriiside ajal on oluline anda inimestele . Kui öeldakse lihtsalt, mida mitte teha, . Inimesed tahavad teada, mida nad teha saavad. Vanad jutud näitavad, kuidas seda paremini teha.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vanadest juttudest saame õppida, kuidas paremini kriiside kohta rääkida. Oluline on anda inimestele selgeid ja lihtsaid juhiseid, mida teha.