Eelarvenõukogu: puudujäägi täiendav suurendamine pole põhjendatud

Eelarvenõukogu: puudujäägi täiendav suurendamine pole põhjendatud

Eelarvenõukogu ütleb, et praegused eesmärgid saavutatakse väiksema puudujäägiga kui 4,5% SKP-st.

Eelarvenõukogu ütleb, et praegused kaitse-eesmärgid saab saavutada väiksema puudujäägiga kui 4,5% SKP-st. Seepärast pole puudujäägi suurendamine põhjendatud.
Rahandusministeeriumi suvine prognoos näitab, et 2025. aasta puudujääk on väiksem kui oodati. Kuid see ei tähenda, et . Prognoosi järgi kasvab puudujääk 2026. aastal 4% ja 2027. aastal 3,8%. Puudujääk kasvab, sest .
Eelarvenõukogu ütleb, et kui puudujääk kasvab suuremaks, siis hiljem tuleb teha suuri muudatusi. "Kui puudujääk on väiksem kui 4,5%, pole muude kulude suurendamine põhjendatud," ütleb nõukogu.
Suurema puudujäägiga kasvab ka võlg ja intressikulud. 2028. aastal läheb Eesti võlg SKP-st ligi 30%.
Eelarvenõukogu peab andma hinnangu riigi rahastuse kohta. Nõukogu koosneb kuuest liikmest. Esimees on Peter Lõhmus.
Peter Lõhmus ütleb, et puudujäägi suurendamine on lubatud vaid kaitsekuludeks. Muidu tuleks puudujääki hoida madalamal.
Eelarvenõukogu ütleb, et . Rahandusministeerium arvab, et majandus peaks kasvama kiiremini.
Lõhmus ütleb, et Eesti majandus on juba lähedal oma potentsiaalile. Seepärast ei kasvata eelarvestiimul majandust.
Rahandusministeerium järgib Euroopa Komisjoni reegleid. Fiskaalpoliitika juhataja Raoul Lättemäe ütleb, et eelarvenõukogu hinnang võib olla õige.
2029. aastal tuleb teha suuri muudatusi, sest . See on raske, kuna .
Eelarvenõukogu aseesimees Viljar Arakas ütleb, et siis tuleb . Peamine küsimus on, .