Kiire kaablinett ja jõukas IT-rahvas ilmuvad piirkonda käsikäes

Elame ja oleme kõik digikodanikud. See tähendab, et on väga tähtis. Tartu Ülikooli professor Anto Aasa ütleb, et internet on vajalik mitte ainult uudiste lugemiseks või sõpradega suhtlemiseks, vaid ka töö tegemiseks.

Euroopa Liidus, ka Eestis on kasvamas. Aasa ja tema kolleegid uurisid, kuidas seostuvad kiire internet, ja nende töötajate elukohad. Uuring kasutas rahvastikuandmeid, ja äriregistri andmeid.

Uuring näitas, et linnades on kiire internet paremini kättesaadav. IT-töötajate aitab arendada paremat internetitaristut. Kiire internet on tähtis eriti IT-töö ja pilvekeskkonna jaoks.

Kiire interneti ehitamine on odavam linnades ja eeslinnades, kus inimesi elab rohkem. Mida kaugemale maapiirkonda, seda kallimaks ja kehvemaks internetiühendus muutub.

Uuringust selgus, et kiire internet on koondunud Tallinna ja Tartu ümbrusesse. Üle 71 000 inimese elab piirkondades, kus kaabelinternetti pole. Need piirkonnad moodustavad peaaegu poole Eesti territooriumist.

asuvad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Mida kaugemale linnadest, seda väiksem on IT-ettevõtete osakaal. Kiire internetiga piirkondades moodustavad IT-firmad 7,8 protsenti ettevõtetest, aeglase internetiga piirkondades aga ainult kaks protsenti.

Paljud elavad Tallinnas ja Tartus, aga veel rohkem nende lähivaldades. Kõrgema sissetulekuga inimesed saavad elada seal, kus nad tahavad, mitte seal, kus nad saavad.

Kiire internetiga piirkondades on 13 protsenti suurem kui aeglase internetiga piirkondades. See mõjutab kohalikku elu ja omavalitsuste .

Digilõhe on Eestis suuremaks muutuv probleem. Digilõhe koosneb neljast osast: , oskused, rahalised võimalused ja motivatsioon. Riik on aidanud arendada kiire interneti taristut, aga veel on palju tööd.

Koroonapandeemia mõjul asutati rohkem IT-ettevõtteid kiire internetiga piirkondades. Parem ja internet meelitavad lisainimesi ja ettevõtteid.