Eesti rahvaarv vähenes

Eesti rahvaarv vähenes

Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuaril 1 369 995 inimest. Rahvaarv langes pea 5000 inimese võrra. Viimati langes rahvaarv 2016. aastal.

Eelmisel aastal ja . , . Rahvaarv langes, sest surmade arv oli suurem kui sündide arv. Samuti oli vähene sisseränne.
Rahvastiku spetsialist Mare Ainsaar ütles, et , kuid väike. See ei kompenseeri suurt surmade arvu. 2024. aasta oli eriline, sest rahvaarv langes esimest korda pikka aega.
2024. aastal . See on uus rekord. Sünnitajate keskmine vanus on tõusnud ja on nüüd 28,9 aastat. Euroopa Liidu keskmine on veidi kõrgem.
2024. aastal suri 15 800 inimest. See on sarnane varasemate aastatega. Surmade arv on suur, sest inimesed on mures tuleviku pärast.
Linnades sünnib vähem lapsi kui maakohtades. Kuna enamik eestlasi elab linnades, mõjutab see sündimuse numbreid.
2024. aastal saabus Eestisse 18 634 inimest ja lahkus 17 260. Rändesaldo oli 1374 inimest, kuid väike arv. Väljaränne oli suurim viimasel aastakümnel.
Eesti kodanikke saabus riiki 5218 ja lahkus 6472. ja lahkus 3829. Venemaa kodanike sisseränne vähenes märgatavalt.
Kui ajad muutuvad paremaks, võib sündide arv taas tõusta. Praegu on aga ees keerulised ajad, sest väheseid lapsi sünnib.
82% Eesti elanikest on Eesti kodanikud. . 65% inimestest räägivad emakeelena eesti keelt.
Rändestatistikas on need inimesed, kes on . Sõjapõgenikud, kes viibivad Eestis ajutiselt, ei ole arvestatud.