Ulukiõnnetused sügisel, kevadel ja liikluse tipptundidel

Ulukiõnnetused sügisel, kevadel ja liikluse tipptundidel

Ulukiõnnetused juhtuvad Eestis enim sügisel, kevadel ja liikluse tipptundidel. Artikkel räägib, millal ja miks need juhtuvad ning kuidas neid vältida.

Ulukiõnnetusi juhtub rohkem sügisel ja kevadel. Samuti juhtub neid palju hommikuti ja õhtuti, kui inimesed sõidavad tööle või koju.
Enim õnnetusi juhtub , nagu Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu. Loomad ei oska kiiresti sõitvate autode eest hoida.
Kevadel on paljudel loomadel pojad. Noored loomad liiguvad rohkem ja satuvad sageli teele. Sügisel on põtradel ja hirvedel jooksuaeg, mis teeb nad julgemaks.
Ööpäeva jooksul juhtub õnnetusi enim hommikul ja õhtul. Siis liiguvad nii inimesed kui loomad. Nädalavahetusel on liiklus tihe, eriti reedel.
2020. aasta kevadel oli liiklus väiksem tänu koroonapiirangutele. See aitas loomade elu päästa, sest õnnetusi oli vähem.
Metsloomadele on ehitatud erilised ülekäigud, nagu . Need aitavad loomadel ohutult teed ületada. Näiteks Tallinn-Tartu maantee Kolu ökodukt on edukas.
Eestis ei panda autojuhte trahvi, kui nad metslooma alla ajavad. See võib põhjustada seda, et kõik õnnetused ei jõua statistikanisse.
Kui juhtub õnnetus, . Suuruluki korjus kuulub kohalikule jahiseltsile. Väikeuluki võib ise ära viia.
Õnnetuste vältimiseks tuleb sõita ettevaatlikult, eriti hommikul ja õhtul. Kui näed tee ääres looma, ole valmis pidurdama, sest ta võib teele tulla.