Toomas Hendrik Ilves: Eesti on keerulises olukorras, aga selline on elu

President Toomas Hendrik Ilves ütles ERR-ile antud intervjuus, et Euroopa liidrid pole aru saanud suhete muutumisest USA-ga. Euroopa Liit vajab tema sõnul suuri muutusi, et USA-st sõltumata.

Viimastel nädalatel on toimunud konfliktid Gröönimaa ümber. Kas , kes on olnud NATO põhitagaja? Ilves usub, et Euroopal on palju tegemata tööd. Euroopa pole keskendunud oma kaitsele juba 35 aastat.

Külma sõja ajal Lääne-Euroopa kulutas kaitsele umbes neli protsenti SKP-st. Eesti on praegu samal tasemel. Me oleme elanud rahudividendi illusioonis – idee, mille George Bush vanem tõi. Külma sõja lõpus sai kasutada kaitsevahendeid mujal, kuid USA jäi globaalse julgeoleku tagajaks.

Praegu on meil ja sõltume USA-st. Ilves märgib, et USA on takistanud Euroopa autonoomse kaitse arendamist. Suur välispoliitiline lahing oli 1998, kui Euroopa Liit võttis vastu Saint-Malo deklaratsiooni. See pani aluse Euroopa Liidu ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.

Praegu on USA uus juhtkond Euroopa-vastane. USA rahvusliku julgeolekustrateegia järgi on Euroopa põhiline oponent. Ilves leiab, et Euroopa pole seda kriitikat tõsiselt võtnud.

NATO peasekretär Mark Rutte ütleb, et kõik on korras. Aga Gröönimaa ja Taani välisministrid olid pärast kohtumist USA asepresidendiga süngete nägudega. See näitab, et me pole tõsiselt võtnud Euroopa-USA suhete muutusi.

. Pole piisav ainult suure kaitseväe ülesehitamine. Vaja on muuta Euroopa Liidu struktuure. Võib-olla peaks olema julgeolekunõukogu, nagu USA-s.

Euroopa Liidu kohta öeldakse, et tegemist on rahuprojektiga. Kaitse jäetakse NATO kanda. Kas otsustav muutus Euroopa Liidus oleks vajalik? Praegu pole võimalik lisada operatiivset kaitsekoostööd.

Meil on vaja teha reforme, nagu ühine kapitaliturg. See võimaldaks investeeringuid kõrgtehnoloogiasse. Me . Kõik, mida kasutame kõrgtehnoloogias, tuleb Ameerikast.

Teiseks peame ühine laenuvõtmise vastuseisu ületama. Mõned liikmesriigid on olnud sellele vastu aastakümneid. Euroopa Liit võttis koroonakriisi ajal ja Ukraina abistamiseks suuri laene.

Venemaa küljes olevad pisiriigid on keerulises olukorras. Euroopas pole garantiid, et Trumpi sarnased juhtid ei tuleks võimule. Me ei tea, kelle poole vaadata.

Slovakkia ja Tšehhi võivad järgida Ungari eeskuju. Me oleme keerulises olukorras, aga peame sellega tegelema. Halada pole mõtet.

Ilves soovib kasutada Euroopa Liidu artiklit 7 riikide puhul nagu Ungari, kes liiguvad autoritaarsuse poole. Euroopa riigid peaksid kokku võtma ja muutuma otsuseid kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

Praegu kasutavad Euroopa riigid USA suhtes laveerimisdiplomaatiat. Lootus on, et ameeriklased unustavad ebameeldivad asjad ära. Kas see on jätkusuutlik? See muutus USA-s ei ole seotud ainult Donald Trumpiga.

Lääne-Euroopa riigid pole pidanud tegelema suurte ebameeldivustega. Riigid, kes paremini mõistavad Venemaad, on valmis astma julgemaid samme.

NATO peasekretär Rutte ütleb, et kõik on korras, kuigi igaüks näeb, et see pole tõsi. Ka Ursula von der Leyen ei ole julge olnud.

Euroopa peab leppima uue olukorraga ja teha asju teisiti. Kiiremini see juhtub, seda parem Euroopale endale. Me ei luba USA-l kasutada võtteid Euroopa vastu.

on EL-i välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas. Tema julgust vajaksid ka teised Euroopa liidrid. Kallas on esimene, kes julgeb asju välja öelda.

Euroopa liidrite suhtes pole erilist optimismi. Viimasel ajal räägitakse, et Euroopa Liidul peaks olema eriesindaja Vladimir Putini suhtlemiseks. See oleks valesamm ja kahjustaks Kaja Kallase positsiooni.

See ettepanek tuleneb frustratsioonist, eriti Prantsusmaal, et suurriigid ei saa välispoliitikat juhtida nii nagu varem.