Uus üldplaneering suunab Tallinna tulevikku

Tallinn alustas uue u koostamist. See plaan suunab ut järgmiseks 25 aastaks. Üldplaneering määrab, kus on elamud, ärid ja .

Martin Karro, , ütleb, et plaan aitab linnal korraldada teid ja tehnovõrke. Üldplaneering puudutab nii tühja kui ka hoonestatud maad. Näiteks, kontorid võivad muutusa elamuteks.

Peaarhitekt Andro Mänd ütleb, et viimane tehti 25 aastat tagasi. Linn on sellest ajast palju muutunud. Üldplaneering loob raamistiku, kuid ei kohusta maaomanikke oma maid muutma.

Mänd rõhutab, et ei kirjuta üle olemasolevaid ehitusõigusi. Linnal on autonoomia ruumiotsuste tegemisel. Plaan koostatakse koos riigi ja erapartneritega.

Karro ütleb, et plaanitakse vältida liiga täpseid otsuseid. Pigem sätestatakse põhimõtted e kohta. Üldplaneeringus otsitakse suuremat t.

Mänd toob näite Helsingist, kus kasutatakse pikslite süsteemi. See annab t, sest täpne tulevik on raske ennustada. Helsingis toimib edukalt.

Tallinnas on vaid 20% maad avaliku sektori oma, Helsingis 80%. Selle pärast on seal lihtsam ut rakendada. Tallinnas peab rohkem arvestama eraomanikega.

Elanikud on esitanud ettepanekuid nagu metroo ja rohkem rohelust. Metroo rajamine võib võtta aastaid, sest see on keeruline projekt. Rohkem rõhku pannakse ele.

Mänd ütleb, et Tallinnas soovitakse vähendata t. Oluline on pakkuda inimestele rohkem valikuid liikumiseks. Linna areng jätkub kesklinna suunas, kuid tekib vajadus rohkem kohalike keskuste järele.

Karro kutsub kõiki osalema plaanis. Elanike ettepanekuid võetakse tõsiselt ja kasutatakse neid linna arendamisel.