Autoettevõtete juhtide puudus

ütleb, et riik ei koolita piisavalt . Liidu direktor Kersten Kattai kirjutas ministeeriumile ja küsis, miks riik ei korralda järgmisel õppeaastal bussijuhi ja veoautojuhi kursusi. Ta rääkis, et on suur ja bussijuhtide keskmine vanus on ligi 60 aastat.

Autoettevõtted aitavad koolitada juhte. Nad saadavad oma esindajad nõunikekogu, aitavad õppekavasid kujundada ja korraldavad . Kattai ütles, et koolitavad ka juhte, kuid paljud ei lähe pärast koolitust tööle.

Haridus- ja teadusministeerium ei usu, et e põhjuseks on koolituste puudus. Nad ütlevad, et põhiline probleem on . Koolitatakse palju juhte, kuid nad ei lähe tööle sektorisse.

OSKA uuringus näitab, et uute juhtide koolituste arv on piisav, kuid tööandjad tunnevad t. Probleemiks on , sealhulgas madal palk.

Kattai ütles, et palk sõltub sellest, millisest sektorist rääkida. Näiteks metsaveosektoris on autojuhtide palgad üle 2000 euro kuus. Bussijuhtide palk peaks tulevikus tõusma.

Transpordi ametiühingu esimees Üllar Kallas ütles, et autojuhte koolitatakse palju, kuid töötasud on väikesed. Kaugsõiduautojuhtide palk koosneb suuresti st, mille pealt tööandja ei maksa makse.

Kallas rääkis ka sellest, et ettevõtted esitavad sageli juhtidele kahjunõudeid. Näiteks liiklusõnnetuste korral võib töötaja vastu esitada suuri nõudeid.

ja transpordi ametiühing on teinud kokkuleppe bussijuhtide palga tõstmiseks. See peaks tõstma bussijuhtide palga Eesti keskmise taseme lähedale.

Veokijuhid ei saa samasugust tagatist. Nende palk peab olema vähemalt Eesti . Kallas ütles, et võib põhjustada vajaduse tuua juhte teistest riikidest, kus palgad on madalamad.

2024. aasta aprillis avaldatud OSKA raportis öeldakse, et maanteetranspordis on suurimaks probleemiks . Lähima 10 aasta jooksul lahkuvad tööturult ligi 40% veoautojuhtidest ja 60% bussijuhtidest.