Added on: 2025-05-06

Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas kirikute ja koguduste seaduse muutmist

Riigikogu's Constitutional Committee Supported Amending the Churches and Congregations Act

Põhiseaduskomisjon otsustas, et ei toeta kirikute ja koguduste seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. President jättis seaduse välja kuulutamata, sest leidis, et see ei ole põhiseadusega kooskõlas.

The Constitutional Committee decided not to support the re-adoption of the Churches and Congregations Act in its unchanged form. The President did not proclaim the law because he found it to be inconsistent with the Constitution.

ühehäälselt, et ei toeta e . Komisjoni esimees Ando Kiviberg ütles, et parlamendil tuleb teha seadusesse vajalikud muudatused. Need muudatused peavad arvestama presidendi seisukohti ja viima seaduse põhiseadusega kooskõlla. Nii saab vältida, et .

The Constitutional Committee unanimously decided not to support the re-adoption of the Churches and Congregations Act in its unchanged form. Committee Chairman Ando Kiviberg said that Parliament must make the necessary amendments to the law. These amendments must take into account the President's positions and bring the law into conformity with the Constitution. This will prevent religious organizations from being exploited to incite hatred or violence.

Riigikogu võttis e muutmise seaduse vastu 9. aprillil. President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata. Ta leidis, et seadusega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. President soovitas seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

The Riigikogu adopted the Act Amending the Churches and Congregations Act on April 9. The President did not proclaim the law on April 24. He found that the restriction on freedom of religion and freedom of association created by the law is not proportionate. The President recommended reconsidering the law and bringing it into conformity with the Constitution.

s arutatakse seadust uuesti pärast seda, kui õiguskomisjon on võtnud selle kohta seisukoha. Täiskogus esinevad põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindajad. Iga saadik võib neile esitada ühe küsimuse. Seejärel algavad läbirääkimised, kus saavad rääkida riigikogu liikmed ja komisjonide esindajad. Pärast läbirääkimisi hääletatakse seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise üle.

The Riigikogu plenary session will discuss the law again after the Legal Affairs Committee has taken a position on it. Representatives of the Constitutional Committee and the Legal Affairs Committee will speak at the plenary session. Each MP may ask them one question. Then negotiations will begin, where members of the Riigikogu and committee representatives can speak. After the negotiations, a vote will be held on the re-adoption of the law in its unchanged form.

Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele . Seaduse edasine menetlemine jätkub üldises korras.

If the Riigikogu does not re-adopt the law in its unchanged form, a deadline for submitting amendments to the law will be set. Further processing of the law will continue in the usual manner.

Seadusega soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada . Eesti toetab usuvabadust, kuid riik peab arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad .

The law aims to ensure that religious organizations operating in Estonia cannot be exploited to incite hatred or violence. Estonia supports freedom of religion, but the state must also consider challenges that threaten national security and public safety.

Seaduse kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, kogudus või klooster olla seotud välisriigis asuva mõjuka isiku või ühendusega, kui see ohustab Eesti riigi julgeolekut. Selline oht võib tekkida, kui toetab sõjalist agressiooni või terrori.

According to the law, a church, congregation, or monastery operating in Estonia must not be associated with an influential person or organization in a foreign country if it threatens the national security of Estonia. Such a threat may arise if a religious center located abroad supports military aggression or terrorism.

Seadus täpsustab ka, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik või juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks luuakse võimalus , kui selle tegevus või põhikiri ei vasta nõuetele. Selleks peab kogudus või klooster vastu võtma uue põhikirja.

The law also specifies who can serve as a clergyman in Estonia or be a member of the board of a religious association. A clergyman or board member cannot be a person who is not allowed to live or stay in Estonia. In addition, the possibility of leaving a church is created if its activities or statutes do not meet the requirements. To do this, the congregation or monastery must adopt a new statute.