Päästeamet korraldab novembris-detsembris uue ohuteavitustesti. Kevadel tehtud test näitas, mis töötab ja mis vajab parandamist. Suvel tehti palju parandustöid sireenivõrgus.
Kevadel testiti 121 sireeniposti. Neist töötasid õigesti vaid 70. Probleemiks oli elektroonika, mis tuli koroonaaja tõttu. See elektroonika vahetati suvel välja. Augustis tehti uus test, mis oli edukas.
Päästeamet kavatseb nüüd testida kõiki ohuteavituskanaleid sügistalvel. 2027. aastaks plaanitakse käivitada
võrgupõhine välkteavitus
. See on kiirem kui SMS ja äpiteavitused.
võrgupõhine välkteavitus
Tõlge fraasile: võrgupõhine välkteavitus
EN
network-based emergency alert
Praegu kasutatakse ohuteavituseks äppe, ERR-i kanaleid, sireene ja SMS-e. Ukraina kogemus näitab, et äpid on kriisi ajal väga olulised. Need saavad edastada palju infot.
Valitsus eraldas raha nutitelefoni välkteate arendamiseks. Välkteated saadetakse kõikidesse telefonidesse sekunditega. Arendus algab järgmisel aastal ja lõpeb 2027. aastal.
Välkteate arendamiseks on vaja koostööd telekomiettevõtetega. Samuti peavad Apple ja Google aktiveerima vajalikud funktsioonid.
Valitsus eraldas välkteavituse arendamiseks 3,6 miljonit eurot. See summa sisaldab arendus- ja litsentsitasusid. Välkteated on odavamad kui SMS-teavitused.
Uus ohuteavitustest toimub novembri lõpus või detsembri alguses. Test vajab tugevat ühiskondlikku teadlikkust. Sireenid testitakse maksimaalse helitugevusega.
Kevadel oli sireenide helitugevus 70 protsenti. Nüüd testitakse maksimaalse helitugevusega, et hinnata kuuldavust. See aitab otsustada, kas
sireenivõrk
u on vaja muuta.
sireenivõrk
Tõlge fraasile: sireenivõrk
EN
siren network
14. mail testiti esmakordselt üleriigilist ohuteavitussüsteemi EE-ALARM. Inimesed said testsõnumeid äppides, SMS-ina, ERR-i kanalites ja veebilehel.