Eesti looduslikud pühapaigad

Eesti looduslikud pühapaigad

Eesti looduslikud pühapaigad on seotud vanade uskumuste ja rahvusromantikaga. Need paigad on olulised nii vanas kui ka uues ajastus.

Eestis on palju looduslikke pühapaiku. Mõned neist on kasutusel jää väga kaua. Inimesed uskusid, et need paigad on seotud . Näiteks , või , kus ei tohi põldu künda.
Ott Heinapuu, kes uurib kultuuri ja folkloori, ütleb, et . Need paigad on olnud koht, kus inimesed püüdsid ühendust .
Eestis on nii vanu kui ka uusi pühapaiku. Vanemad pühapaigad on seotud . Uuemad pühapaigad on tekkinud . Näiteks võib hiis olla koht, kus tähistatakse vabariigi aastapäeva.
Heinapuu jagab pühapaigad vanemateks ja uuemateks. Vanemad pühapaigad on seotud ajaga, mil ja uskusid loodusesse. Uuemad pühapaigad on tekkinud, kui inimesed hakkasid loodust teaduslikult mõistma.
Looduslike pühapaikade pärimus näitab, kuidas inimesed on oma ümbrust mõistnud. Sajandeid tagasi uskusid inimesed üleloomulikesse jõududesse. Nad ei eristanud loodust ja kultuuri. Uuemad arusaamad tulid, kui teaduslik maailmavaade levis.
Uued ja vanad pühapaigad võivad seguneda. Näiteks Taara tammik on sümbol, mis on tekkinud rahvusromantilises kirjanduses. Inimesed võivad luua uusi pühapaiku, isegi kui nad neid kunagi näinud pole.
Inimesed käituvad pühapaikades erinevalt. Mõnes kohas ei tohi puid raiuda või maad künda. Teistes kohtades võidakse tantsida või tähistada pühi. Näiteks Jaanipäeval käivad inimesed jaanitules ja usuvad, et see aitab kariloomadel.
Looduslikud pühapaigad on olulised paljudele inimestele. Mõned paigad on unustatud, teised on uued. Näiteks . Inimeste suhtumine pühapaikadesse on muutunud, kuid need paigad jäävad siiski oluliseks.