Riiklik kava hoonete renoveerimiseks

Riiklik kava hoonete renoveerimiseks

Eesti riiklik kava näeb ette hoonete renoveerimist ligi üheksa miljardi euro eest kuni 2035. aastani. Riik annab toetusi umbes 1,5 miljardit eurot.

Kliimaministeerium on valmistanud esialgse hoonete renoveerimiskava. Selle kohaselt peaks Eesti hooned olema kuni 2050. aastaks.
hoonete renoveerimisse 8,6 miljardit eurot aastatel 2026 kuni 2035. Riik annab toetusi umbes 1,5 miljardit eurot.
Eesmärk on vähendada elamufondi keskmist energia tarbimist 20-22 protsenti kuni 2035. aastaks. Peamine rõhk on hoonetel, mis on ehitatud enne 2000. aastat.
Kava kohaselt renoveeritakse mitteeluhooneidki. renoveeritakse kuni 2030. aastaks.
. Alates järgmisest aastast peavad kõik uued avaliku sektori hooned olema heitevabad.
Hoonete renoveerimisel kasutatakse kuluoptimaalseid meetodeid. Eluhoonete puhul lähtutakse terviklikust renoveerimisest ja mitteeluhoonete puhul miinimumstandarditest.
. Vähekindlustatud leibkonnad saavad tagastamatuid toetusi.
Lisaks rahalistele meetmetele pakutakse ka . See peaks kiirendama renoveerimise tempos.
Korteriühistute puhul on peamine toetus tagastamatutel toetustel. Lisaks kasutatakse riiklikke laenu- ja tagatisinstrumente.
Renoveerimisel eelistatakse tehases ette valmistatud elemente. See parandab ehitustööde kvaliteeti ja vähendab ajakulusid.
Riiklik kava tähistab ka regionaalset tasakaalu ja kultuuriväärtuslike hoonete säilitamist. Avaliku sektori hoonete puhul annab riik eeskuju.
Kaalumisel on , mis toetaksid korterielamute renoveerimist. See toob ka riigieelarvesse lisasissetulekuid.
Kava pakub ka õiguslike takistuste leevendamist. See hõlmab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmist.
2020. aastal oli Eestis kasutusel ligi 239 000 hoonet. Nendest kolm neljandikust olid eluhooned. Ligikaudu 82% hoonetest on ehitatud enne 2000. aastat.
Enne 2000. aastat ehitatud korterelamutest on renoveeritud umbes 33%. Väikeelamutest on renoveeritud umbes 10%.
Kuni 2050. aastaks on vaja renoveerida veel umbes 10 000 korterelamut täielikult ja 2500 etapiviisiliselt.
Kliimaministeerium plaanib valmis saada kava lõpliku versiooni selle aasta detsembris.